Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Suur-Sõjamäe 10a, Tallinn, Estonia eek@eek.ee +372 610 1900
UUDISED

2022

  • 23.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET esimene peaesineja – Otto Richard Pukk
  • 15.11.2022: Ministeeriumite ühishoones antakse täna hoogu naisettevõtlusele
  • 15.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET esimene peaesineja – Linnar Viik
  • 07.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET kolmas peaesineja – Hendrik Roosna
  • 28.10.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET teine peaesineja – Andres Sutt
  • 27.10.2022: Rahvusvaheline haridusvõrgustik õpib õpetama ja õppima mitmekultuurilises keskkonnas
  • 11.10.2022: Rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik õppis Ülemiste Citylt, kuidas tegeleda keskkonnateadlikkusega
  • 03.10.2022: Alustas Cleveroni Akadeemia teine lend  
  • 29.09.2022: Cleveroni Akadeemia vilistlane Sven-Erik Mändmaa pälvis tunnustuse Tallinna ettevõtlusauhindade galal!
  • 21.09.2022: Algas haridusinnovatsiooni projekt
  • 08.09.2022: Meil on hea meel tervitada uusi Erasmus+ programmi kaudu Valladolidist saabunud üliõpilasi!
  • 07.09.2022: Rakenduskõrgkoolid liituvad hea teadustava kokkuleppega
  • 29.08.2022: Rektor Mait Rungi Postimehe arvamusloos: Kõrgharidusest nii ja teisiti – miks, kellele, kui palju, kui kaua ja kuidas?
  • 27.08.2022: Äripäeva raadio: Töötaja õpinguid tuleks vaadata investeeringuna
  • 19.08.2022: Toimus virtuaalkohtumine Kanazawa Ülikooliga
  • 10.08.2022: Digital Economy Promotion Agency delegatsioon Taimaalt külastas Ülemiste linnakut
  • 29.07.2022: Virtuaalpraktika – edukas lahendus nii ettevõttele kui ka tudengile
  • 07.07.2022: Rektor Mait Rungi: Kriisist ja taastumisest sektoriaalselt - rohujuuretasemel ja andmepõhiselt

    Toimetatud artikkel ilmus ajalehes Äripäev 6.juulil.

    Vastavalt värskelt valminud kriisist taastumise sektoriaalsele ülevaatele tuleb välja praeguse julgeoleku, tervise ning toorme ja energiakriiside ulatus ja neist taastumise kiirus. Taastumine on toimunud K-tähe kujuliselt, kus osades sektorites on kriisist tuldud edukamana välja (sh. IKT), kuid teistes teenusekesksemates sektorites (nt. turism, toitlustus ja meelelahutus) on kriisi mõjud olnud suuremad ja taastumine viimasel aastal alles algamas. Sektoriaalset taastumist on vaadeldud müügitulu, ekspordi, töötajate ja vakantsete töökohtade arvu ning tööjõukulu vaates, mis annavad sektoris toimuvast hea ülevaate ja lisaks mineviku perspektiivile lubavad protsentuaalsed trendväärtused hinnata tulevikku. Tulevikus avaldab energia- ja toormekriisist tingitud hinnatõusule ohjeldavat mõju investeeringute kallinemine, mis ühtlasi piirab sektorite arenemist.

    Müügitulu osas on kiireim kasv võrreldes koroonakriisi eelse tasemega olnud spetsiifilises muudes teenustes (arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete parandus ja muu teenindus; 106%), veevarustuses ja jäätmekäitluses (104%), info- ja sidesektoris (95%), energeetikas (94%) ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (76%). Kriisiga  otseselt seotud valdkonnad nagu näiteks tervishoid ja energeetika on läbi teinud kiire käibekasvu. Müügitulu kasv on olnud laiapõhjaline. Kriisieelset taset ei ole suutnud ületada majutus ja toitlustus (-6%) ning mäetööstus (kulu ja tulu suuresti mõjutatud suuresti kasvanud energiahindadest; -19%). Kriisieelsel tasemel opereerib muu tööstuslik tootmine (sh. kergetööstus, trükindus ja salvestiste paljundus, masinate ja seadmete remont ja paigaldus, muu tootmine; 3%).  

    Ekspordi aastaste näitajate osas on koroonakriisi eelse tasemega võrreldes olnud kiire kasv energeetikas (reageerimine rahvusvahelisele nõudluse ja hinna kasvule; 206%), veevarustuses ja jäätmekäitluses (185%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (85%). Ekspordi maht ei olnud taastunud järgmistes sektorites: majutus ja toitlustus (ca 2 korda väiksem, -56%), muu tööstuslik tootmine (-24%), kunst, meelelahutus ja vaba aeg (-20%), ehitus (-18%), ning põllu- ja metsamajandus, kalapüük (-12%). Kriisieelsel tasemel elektroonika- ja masinatööstus (-2%). Kvartaalsed andmed on saadavad ainult teenuste ekspordi osas, kus võrreldes kriisieelsega on enim kasvanud  finants- ja kindlustustegevus (137%) ja info ja side (119%).

    Töötajate arv kasv oli enim infos ja sides (30%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (tervisekriis, 19%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (sh. nõustamised, turu-uuringud, reklaam, disainimine, arhitektuur, insenertehnilised tegevused; 11%). Samas tööjõukulud tõusid enim tervishoius (rohkem töötajaid, 68%), infos ja sides (69%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (, 42%). Kriisieelsega võrreldes pidi töötajate arvu kokku tõmmatama mäetööstuses (-48%), majutuses ja toitlustuses (-22%) ning hariduses (-14%). Tööjõukulud vähenesid enim mäetööstuses (-44%), majutuses ja toitlustuses (-10%) ning muus tööstuslikus tootmises (-9%) Hariduses jäid tööjõukulud kriisieelsele tasemele, alarahastamine ning õppejõudude madalad palgad ja lahkumised on riigile suureks väljakutseks. Töötlev tööstus suutis töötajate arvu peaaegu säilitada (-1%). Vaatamata kasvule muude näitajate lõikes, säilis ka energeetikas töötajate arv (-1%), kuid veonduses ja laonduses see vähenes see (-5%). Palgasurve on jätkuvalt kõrge nii energiahindade kasvust kui ka suurest tööjõu vajadusest kuid peatselt ei ole enam tööjõudu saadaval.

    Suurim vajadus tööjõu järgi võrreldes kriisieelsega on kunst, meelelahutus ja vaba aja veetmises, kus täitmata töökohtade arv on tugevasti tõusnud (92%), ootuslikult hariduses (70%, tulenevalt palkadest lahkutakse ja vähe õpitakse pedagoogiks) ning kaubanduses (41%). Vakantsete töökohtade arv enim vähenenud majutuses ja toitlustuses (-47%) ning ehituses (-28%) kuid just nendes sektorites on praegu kõige kiirem vakantsete töökohtade arvu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (vastavalt 155% ja 98%). Senine suur töötajate arvu kasv ja jätkuvalt suur vakantside arv hakkab piirama müügitulu kasvu.

    Järgnevalt vaatame lühidalt mõnda kriisis edukat (IKT) ja kriisis rohkem kannatada saanud sektoris (majutus ja toitlustus) toimuvat. Valitud IKT ja ehitus annavad mõlemad Eesti majandusele märkimisväärse üle 1 mlrd mahu. Eraldi tähelepanu pöörame kasvu vedavale väikeettevõtetele.

    Info ja side

    Võrreldes kriisieelse perioodiga kasvas info- ja sidesektori müügitulu 95% ja ekspordi maht 119%. Töötajate arv suurenes samal ajal 30% ja tööjõukulud kasvasid 69%. Sektori osatähtsus lisandväärtuses kasvas 6,4%-lt 9,8%-le. E-tiiger ringutab jälle. Müügitulu ja tööjõukulude kasv on aeglustunud, kuid tööjõukulud on kasvanud kiiremas tempos kui töötajate arv.

    Engeli huvitavast 2021.a. magistritööst koroonakriisi mõjust IKT sektorile selgus, et tervisekriisi negatiivne mõju IKT-le on väga väike. Algselt küll mõjus tervisekriis ekspordile kehvasti, kuid palkasid ei kärbitud, värbamised külmutati ja müügitulemustele oli mõju ettevõtteti erinev, samas tööjõuvajadus hakkas pea koheselt kasvama.

    IKT on üks Eesti ekspordi mootoritest, siis siin on meil paljud teised Kesk- ja Idaeuroopa riigid pakkumas tihedat konkurentsi. Siiski on meie eksport kasvanud aastas üle kahe korra rohkem kui möödunud kümnendi keskel.

    IKT valdkonnas on praegu hõivatud ca 34 tuhat spetsialisti, OSKA prognooside järgi kasvab see vajadus 2027. aastaks 48 tuhande peale, aastas vajatakse juurde ca 2,6 tuhat uut inimest, kuid neli IKT haridust andvat kõrgkooli lõpetajad katavad sellest vähem kui kolmandiku 0,9 tuhat. Jätkuvalt on teemaks, et vaatamata põhikooli headele tulemustele reaalainete PISA testides valivad gümnaasiumilõpetajad vähe reaalerialasid kõrgkoolis. Vakantsete töökohtade arv on võrreldes kriisieelsega viimasel aastal tunduvalt kasvanud, mida kinnitavad erinevad allikad – kui varasemalt räägiti 7-8 tuhande spetsialisti puudumisest siis nüüd vajadusest 14-18 tuhande spetsialisti järgi, töötajate arvu kasv on pidurdunud spetsialistide puuduses. Oluline on, et sektor mis on vedanud eesti majandust ja eksporti enne kriise ja kriiside ajal oleks varustatud piisava tööjõuga. Peab olema valmis välis-spetsialistide kaasamiseks, eriti läbi IKT erialade välistudengite parimatest lähteriikidest, mis tagaks läbi õpinguteperioodi toimuva parema ja sujuvama ühiskonda integreerimise tööleasumise ajaks. IKT ongi üks populaarsemaid valdkondi välisüliõpilaste hulgas kuid viimastel aastatel on vastuvõtt olnud 207-268 üliõpilase vahel aastas, mis moodustab ca 2% üliõpilaskonnast.

    Ehitus

    Võrreldes kriisieelse perioodiga kasvas ehituse müügitulu 33% ja ekspordi maht 8%. Töötajate arv suurenes samal ajal 5% ja tööjõukulud kasvasid 24%. Sektori osatähtsus lisandväärtuses kasvas 5,4%-lt 5,6%-le.

    Ehitussektori ekspordivõimekus on ajati olnud erinev, varasemalt on eksporti mõjutanud kiire kohanemisvõime, innovaatilisus, turuinfo omamine, isiklikud kontaktid ja kõrgekvaliteediline tööjõud. Hiljutistel perioodidel on kasvu vedavaks tootegrupiks olnud kokkupandavad puitehitised, mis ilmselt saab mõjutatud toorme hinna kallinemisest tulevikus ning Soome ja Rootsi ahenenud ekspordivõimalustest. Uusi töötajaid ei ole piisavalt vaatamata tööjõukulude suuremale kasvule kui töötajate arv. Tööjõuvajaduse rahuldamine käib paralleelselt globaalse digitaliseerimise ja efektiivsuse tõstmise trendidega (sh. robootika, tarkavaralised lahendused, uued materjalid), mis alles hakkab siinsele ehitussektorisse tulema, kus meie senist ehitussektori tööviljakust iseloomustab EL keskmisest poole väiksem tase. Ukraina sõda avaldab riiki saabunud sõjapõgenike näol mõju nii kohalikule tööjõuvajaduse rahuldamisele, kus saabujate sobivus ehitussektorile alles selgub. Kui ka ettevõtetele peale sõja lõppu Ukraina ülesseehitamisele, kus osad prioriteetsed objektid vajavad kohest taastamist. Üldiselt, samad globaalsed kriisid on naaberriikides, nt. Lätis avaldanud ehitussektori mahu vähenemises.

    Vaatamata inflatsioonile kinnivarabuum jätkub, ehitusmahud koos seda mõõtva indeksiga on nii eelmisel kui käesoleval aastal tõusnud ca 14-20%. Hinnad kasvavad kuudega kiiresti, hinnakasvule aitavad kaasa pakkumise vähesus ja suur nõudlus. Oma mõju kasvule kaasaaitamisele on olnud II samba väljavõetud kuid seni kasutamata ligi pool miljardit eurot. Samas koroonakriisi ajal stabiilne olnud ehitushinnaindeks on käesoleval aasta 20% tõusust hinnanguliselt veelgi kõrgem (30-40%), mille katmiseks ei ole kõigil tellijagruppidel raha. Samuti on globaalne kinnisvaraturg olnud nii Hiina suure kinnivarasektori kui ka muu rahvusvahelise olukorra tõttu olnud pikalt „mulli“ lõhkemise ootuses, mille osas on poolt ja vastu arvamusi ning siiani on olukord kasvanud.  

    Majutus ja toitlustus

    Võrreldes kriisieelse perioodiga vähenes majutuses ja toitlustuses müügitulu 6% ja ekspordi maht 39%. Töötajate arv vähenes samal ajal ca viiendiku võrra (22%) ja tööjõukulud kahanesid 10%. Sektori osatähtsus lisandväärtuses kahanes 1,7%-lt 1,2%-le.

    Sektori taastumine viimasel aastal on olnud kiire, kuid võrreldes kriisieelsega ollakse kaugelt maas nii majutuskohtade, tubade, kui ka voodikohtade arvus majutuskohtades. Kuigi majutatute arv on võrreldes möödunud aastaga ligi kolm korda kasvanud on hakatud liikumispiirangutega koroonaaastatel leitud siseturismi asemel jälle rohkem välisreisidel käima. Siiski koroonaaastate ajal avastatud siseturism on kõrgeim kui kunagi varem, olles kriisieelsest veerandi kõrgem (23%), samas on meil siseturismi osatähtsus võrreldes teiste riikidega madal. Siseturism mõjutab üle Eesti turismi arengut, olles palju rohkemate maakondade vahel jaotunud kui välisturismi Tallinna, Tartu ja Pärnu kesksus. Kui majutus on praegu koroonaperioodi kõrgeimal tasemel, siis koroonaeelse perioodiga võrreldes on ta madalam, samas toitlustus on juba koroonaeelsel tasemel. Kui HoReCa madalseisu ja arengut sai eelnevas kaetud siis mitmed toiduainetootjatel aitas madalseisust üle saada ekspordimahu kasv.

    Turismi eksport otseselt moodustub välisriikide elanike kulutustest Eestis kui ka välisriikide elanike maksetest tarnspordifirmadele reisijateveo eest. Turismil on suur mõju teistele sektoritele, eriti välisturismi taastumise mõju tervele teenussektori ekspordile sest välisturistid kulutavad rohkem.

    Paljud kriisieelsel ajal sektoris töötanud, olles kriisi ajal töö kaotanud, on liikunud teistesse valdkondadesse, uusi kogenud töötajaid on olnud raske leida vaatamata tööjõukulude kasvule natuke kiiremas tempos kui töökohtade arv. Käesoleva aasta suveks on tahtnud nii hotellid kui toitlustus leida juurde 1500 uut inimest.

    Väikeettevõtted (10-49 töötajat)

    Võrreldes kriisieelse perioodiga suurenes väikeettevõtete müügitulu 40%. Töötajate arv vähenes samal ajal 2%, kuid tööjõukulud kasvasid 22%. Väikeettevõtete osatähtsus müügitulus tõusis 26%-lt 27%-le (absoluutnumbrites vastavalt 3,75 ja 5,23 mlrd eur). Samas panganduse BBO uuringu põhjal on poole aastaga järsult kasvanud nende väikeettevõtete arv mis hindavad enda käivet vähenevat ja tulevikku ebakindlana.

    Väikeettevõtted on tuntud kriisist väljumise mootorina. Kuigi igal pool Euroopas moodustavad väikeettevõtted valdava enamuse, siis Eesti senised trendid on samuti olnud selleks kasvavad ja soodsad. Eestis moodustavad kuni 49 töötajaga ettevõtted ca 98% ettevõtetest, millest enamus mikroettevõtted. Kui ettevõtete arv on viimase 20 aastaga kasvanud kolmekordseks (2000.a. 31 tuhat, 2019.a. 95 tuhat), siis keskmine töötajate arv ettevõttes on samal perioodil langenud 12-lt 5-le inimesele.

    Väikeettevõtteid tuleb aastas juurde sadakond, töötajate arv enamuses neis (74%) suuresti ei muutu. Samas kui mikroettevõtete arvu muutus aastas on sageli tuhandetes, olles seetõttu väga dünaamiline ja kiiresti ümberorienteerumist lubav paindlik ettevõtte suurus.

    Kriisist ja taastumisest sektoriaalselt - rohujuuretasemel ja andmepõhiselt

    Vastavalt värskelt valminud kriisist taastumise sektoriaalsele ülevaatele tuleb välja praeguse julgeoleku, tervise ning toorme ja energiakriiside ulatus ja neist taastumise kiirus. Taastumine on toimunud K-tähe kujuliselt, kus osades sektorites on kriisist tuldud edukamana välja (sh. IKT), kuid teistes teenusekesksemates sektorites (nt. turism, toitlustus ja meelelahutus) on kriisi mõjud olnud suuremad ja taastumine viimasel aastal alles algamas. Sektoriaalset taastumist on vaadeldud müügitulu, ekspordi, töötajate ja vakantsete töökohtade arvu ning tööjõukulu vaates, mis annavad sektoris toimuvast hea ülevaate ja lisaks mineviku perspektiivile lubavad protsentuaalsed trendväärtused hinnata tulevikku. Tulevikus avaldab energia- ja toormekriisist tingitud hinnatõusule ohjeldavat mõju investeeringute kallinemine, mis ühtlasi piirab sektorite arenemist.

    Müügitulu osas on kiireim kasv võrreldes koroonakriisi eelse tasemega olnud spetsiifilises muudes teenustes (arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete parandus ja muu teenindus; 106%), veevarustuses ja jäätmekäitluses (104%), info- ja sidesektoris (95%), energeetikas (94%) ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (76%). Kriisiga  otseselt seotud valdkonnad nagu näiteks tervishoid ja energeetika on läbi teinud kiire käibekasvu. Müügitulu kasv on olnud laiapõhjaline. Kriisieelset taset ei ole suutnud ületada majutus ja toitlustus (-6%) ning mäetööstus (kulu ja tulu suuresti mõjutatud suuresti kasvanud energiahindadest; -19%). Kriisieelsel tasemel opereerib muu tööstuslik tootmine (sh. kergetööstus, trükindus ja salvestiste paljundus, masinate ja seadmete remont ja paigaldus, muu tootmine; 3%).  

    Ekspordi aastaste näitajate osas on koroonakriisi eelse tasemega võrreldes olnud kiire kasv energeetikas (reageerimine rahvusvahelisele nõudluse ja hinna kasvule; 206%), veevarustuses ja jäätmekäitluses (185%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (85%). Ekspordi maht ei olnud taastunud järgmistes sektorites: majutus ja toitlustus (ca 2 korda väiksem, -56%), muu tööstuslik tootmine (-24%), kunst, meelelahutus ja vaba aeg (-20%), ehitus (-18%), ning põllu- ja metsamajandus, kalapüük (-12%). Kriisieelsel tasemel elektroonika- ja masinatööstus (-2%). Kvartaalsed andmed on saadavad ainult teenuste ekspordi osas, kus võrreldes kriisieelsega on enim kasvanud  finants- ja kindlustustegevus (137%) ja info ja side (119%).

    Töötajate arv kasv oli enim infos ja sides (30%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (tervisekriis, 19%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (sh. nõustamised, turu-uuringud, reklaam, disainimine, arhitektuur, insenertehnilised tegevused; 11%). Samas tööjõukulud tõusid enim tervishoius (rohkem töötajaid, 68%), infos ja sides (69%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (, 42%). Kriisieelsega võrreldes pidi töötajate arvu kokku tõmmatama mäetööstuses (-48%), majutuses ja toitlustuses (-22%) ning hariduses (-14%). Tööjõukulud vähenesid enim mäetööstuses (-44%), majutuses ja toitlustuses (-10%) ning muus tööstuslikus tootmises (-9%) Hariduses jäid tööjõukulud kriisieelsele tasemele, alarahastamine ning õppejõudude madalad palgad ja lahkumised on riigile suureks väljakutseks. Töötlev tööstus suutis töötajate arvu peaaegu säilitada (-1%). Vaatamata kasvule muude näitajate lõikes, säilis ka energeetikas töötajate arv (-1%), kuid veonduses ja laonduses see vähenes see (-5%). Palgasurve on jätkuvalt kõrge nii energiahindade kasvust kui ka suurest tööjõu vajadusest kuid peatselt ei ole enam tööjõudu saadaval.

    Suurim vajadus tööjõu järgi võrreldes kriisieelsega on kunst, meelelahutus ja vaba aja veetmises, kus täitmata töökohtade arv on tugevasti tõusnud (92%), ootuslikult hariduses (70%, tulenevalt palkadest lahkutakse ja vähe õpitakse pedagoogiks) ning kaubanduses (41%). Vakantsete töökohtade arv enim vähenenud majutuses ja toitlustuses (-47%) ning ehituses (-28%) kuid just nendes sektorites on praegu kõige kiirem vakantsete töökohtade arvu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (vastavalt 155% ja 98%). Senine suur töötajate arvu kasv ja jätkuvalt suur vakantside arv hakkab piirama müügitulu kasvu.

    Järgnevalt vaatame lühidalt mõnda kriisis edukat (IKT) ja kriisis rohkem kannatada saanud sektoris (majutus ja toitlustus) toimuvat. Valitud IKT ja ehitus annavad mõlemad Eesti majandusele märkimisväärse üle 1 mlrd mahu. Eraldi tähelepanu pöörame kasvu vedavale väikeettevõtetele.

    Info ja side

    Võrreldes kriisieelse perioodiga kasvas info- ja sidesektori müügitulu 95% ja ekspordi maht 119%. Töötajate arv suurenes samal ajal 30% ja tööjõukulud kasvasid 69%. Sektori osatähtsus lisandväärtuses kasvas 6,4%-lt 9,8%-le. E-tiiger ringutab jälle. Müügitulu ja tööjõukulude kasv on aeglustunud, kuid tööjõukulud on kasvanud kiiremas tempos kui töötajate arv.

    Engeli huvitavast 2021.a. magistritööst koroonakriisi mõjust IKT sektorile selgus, et tervisekriisi negatiivne mõju IKT-le on väga väike. Algselt küll mõjus tervisekriis ekspordile kehvasti, kuid palkasid ei kärbitud, värbamised külmutati ja müügitulemustele oli mõju ettevõtteti erinev, samas tööjõuvajadus hakkas pea koheselt kasvama.

    IKT on üks Eesti ekspordi mootoritest, siis siin on meil paljud teised Kesk- ja Idaeuroopa riigid pakkumas tihedat konkurentsi. Siiski on meie eksport kasvanud aastas üle kahe korra rohkem kui möödunud kümnendi keskel.

    IKT valdkonnas on praegu hõivatud ca 34 tuhat spetsialisti, OSKA prognooside järgi kasvab see vajadus 2027. aastaks 48 tuhande peale, aastas vajatakse juurde ca 2,6 tuhat uut inimest, kuid neli IKT haridust andvat kõrgkooli lõpetajad katavad sellest vähem kui kolmandiku 0,9 tuhat. Jätkuvalt on teemaks, et vaatamata põhikooli headele tulemustele reaalainete PISA testides valivad gümnaasiumilõpetajad vähe reaalerialasid kõrgkoolis. Vakantsete töökohtade arv on võrreldes kriisieelsega viimasel aastal tunduvalt kasvanud, mida kinnitavad erinevad allikad – kui varasemalt räägiti 7-8 tuhande spetsialisti puudumisest siis nüüd vajadusest 14-18 tuhande spetsialisti järgi, töötajate arvu kasv on pidurdunud spetsialistide puuduses. Oluline on, et sektor mis on vedanud eesti majandust ja eksporti enne kriise ja kriiside ajal oleks varustatud piisava tööjõuga. Peab olema valmis välis-spetsialistide kaasamiseks, eriti läbi IKT erialade välistudengite parimatest lähteriikidest, mis tagaks läbi õpinguteperioodi toimuva parema ja sujuvama ühiskonda integreerimise tööleasumise ajaks. IKT ongi üks populaarsemaid valdkondi välisüliõpilaste hulgas kuid viimastel aastatel on vastuvõtt olnud 207-268 üliõpilase vahel aastas, mis moodustab ca 2% üliõpilaskonnast.

    Ehitus

    Võrreldes kriisieelse perioodiga kasvas ehituse müügitulu 33% ja ekspordi maht 8%. Töötajate arv suurenes samal ajal 5% ja tööjõukulud kasvasid 24%. Sektori osatähtsus lisandväärtuses kasvas 5,4%-lt 5,6%-le.

    Ehitussektori ekspordivõimekus on ajati olnud erinev, varasemalt on eksporti mõjutanud kiire kohanemisvõime, innovaatilisus, turuinfo omamine, isiklikud kontaktid ja kõrgekvaliteediline tööjõud. Hiljutistel perioodidel on kasvu vedavaks tootegrupiks olnud kokkupandavad puitehitised, mis ilmselt saab mõjutatud toorme hinna kallinemisest tulevikus ning Soome ja Rootsi ahenenud ekspordivõimalustest. Uusi töötajaid ei ole piisavalt vaatamata tööjõukulude suuremale kasvule kui töötajate arv. Tööjõuvajaduse rahuldamine käib paralleelselt globaalse digitaliseerimise ja efektiivsuse tõstmise trendidega (sh. robootika, tarkavaralised lahendused, uued materjalid), mis alles hakkab siinsele ehitussektorisse tulema, kus meie senist ehitussektori tööviljakust iseloomustab EL keskmisest poole väiksem tase. Ukraina sõda avaldab riiki saabunud sõjapõgenike näol mõju nii kohalikule tööjõuvajaduse rahuldamisele, kus saabujate sobivus ehitussektorile alles selgub. Kui ka ettevõtetele peale sõja lõppu Ukraina ülesseehitamisele, kus osad prioriteetsed objektid vajavad kohest taastamist. Üldiselt, samad globaalsed kriisid on naaberriikides, nt. Lätis avaldanud ehitussektori mahu vähenemises.

    Vaatamata inflatsioonile kinnivarabuum jätkub, ehitusmahud koos seda mõõtva indeksiga on nii eelmisel kui käesoleval aastal tõusnud ca 14-20%. Hinnad kasvavad kuudega kiiresti, hinnakasvule aitavad kaasa pakkumise vähesus ja suur nõudlus. Oma mõju kasvule kaasaaitamisele on olnud II samba väljavõetud kuid seni kasutamata ligi pool miljardit eurot. Samas koroonakriisi ajal stabiilne olnud ehitushinnaindeks on käesoleval aasta 20% tõusust hinnanguliselt veelgi kõrgem (30-40%), mille katmiseks ei ole kõigil tellijagruppidel raha. Samuti on globaalne kinnisvaraturg olnud nii Hiina suure kinnivarasektori kui ka muu rahvusvahelise olukorra tõttu olnud pikalt „mulli“ lõhkemise ootuses, mille osas on poolt ja vastu arvamusi ning siiani on olukord kasvanud.  

    Majutus ja toitlustus

    Võrreldes kriisieelse perioodiga vähenes majutuses ja toitlustuses müügitulu 6% ja ekspordi maht 39%. Töötajate arv vähenes samal ajal ca viiendiku võrra (22%) ja tööjõukulud kahanesid 10%. Sektori osatähtsus lisandväärtuses kahanes 1,7%-lt 1,2%-le.

    Sektori taastumine viimasel aastal on olnud kiire, kuid võrreldes kriisieelsega ollakse kaugelt maas nii majutuskohtade, tubade, kui ka voodikohtade arvus majutuskohtades. Kuigi majutatute arv on võrreldes möödunud aastaga ligi kolm korda kasvanud on hakatud liikumispiirangutega koroonaaastatel leitud siseturismi asemel jälle rohkem välisreisidel käima. Siiski koroonaaastate ajal avastatud siseturism on kõrgeim kui kunagi varem, olles kriisieelsest veerandi kõrgem (23%), samas on meil siseturismi osatähtsus võrreldes teiste riikidega madal. Siseturism mõjutab üle Eesti turismi arengut, olles palju rohkemate maakondade vahel jaotunud kui välisturismi Tallinna, Tartu ja Pärnu kesksus. Kui majutus on praegu koroonaperioodi kõrgeimal tasemel, siis koroonaeelse perioodiga võrreldes on ta madalam, samas toitlustus on juba koroonaeelsel tasemel. Kui HoReCa madalseisu ja arengut sai eelnevas kaetud siis mitmed toiduainetootjatel aitas madalseisust üle saada ekspordimahu kasv.

    Turismi eksport otseselt moodustub välisriikide elanike kulutustest Eestis kui ka välisriikide elanike maksetest tarnspordifirmadele reisijateveo eest. Turismil on suur mõju teistele sektoritele, eriti välisturismi taastumise mõju tervele teenussektori ekspordile sest välisturistid kulutavad rohkem.

    Paljud kriisieelsel ajal sektoris töötanud, olles kriisi ajal töö kaotanud, on liikunud teistesse valdkondadesse, uusi kogenud töötajaid on olnud raske leida vaatamata tööjõukulude kasvule natuke kiiremas tempos kui töökohtade arv. Käesoleva aasta suveks on tahtnud nii hotellid kui toitlustus leida juurde 1500 uut inimest.

    Väikeettevõtted (10-49 töötajat)

    Võrreldes kriisieelse perioodiga suurenes väikeettevõtete müügitulu 40%. Töötajate arv vähenes samal ajal 2%, kuid tööjõukulud kasvasid 22%. Väikeettevõtete osatähtsus müügitulus tõusis 26%-lt 27%-le (absoluutnumbrites vastavalt 3,75 ja 5,23 mlrd eur). Samas panganduse BBO uuringu põhjal on poole aastaga järsult kasvanud nende väikeettevõtete arv mis hindavad enda käivet vähenevat ja tulevikku ebakindlana.

    Väikeettevõtted on tuntud kriisist väljumise mootorina. Kuigi igal pool Euroopas moodustavad väikeettevõtted valdava enamuse, siis Eesti senised trendid on samuti olnud selleks kasvavad ja soodsad. Eestis moodustavad kuni 49 töötajaga ettevõtted ca 98% ettevõtetest, millest enamus mikroettevõtted. Kui ettevõtete arv on viimase 20 aastaga kasvanud kolmekordseks (2000.a. 31 tuhat, 2019.a. 95 tuhat), siis keskmine töötajate arv ettevõttes on samal perioodil langenud 12-lt 5-le inimesele.

    Väikeettevõtteid tuleb aastas juurde sadakond, töötajate arv enamuses neis (74%) suuresti ei muutu. Samas kui mikroettevõtete arvu muutus aastas on sageli tuhandetes, olles seetõttu väga dünaamiline ja kiiresti ümberorienteerumist lubav paindlik ettevõtte suurus.

  • 29.06.2022: Valmis ülevaade majandussektorite dünaamikast
  • 21.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
  • 20.06.2022: EEK aasta õppejõud 2022 on Kristjan Liivamägi
  • 20.06.2022: Selgusid Ülo Pärnitsa stipendiumi saajad
  • 18.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
  • 13.06.2022: EEK Mainor ettevõtlusmooduli juht Janek Popell külastas Vilniuse Rakendusteaduste Ülikooli ERASMUS+ personali õpirände raames
  • 10.06.2022: Tasuline kõrgharidus: imerohi või utoopia
  • 27.05.2022: Eesti erakõrgkoolid soovivad ebavõrdsuse vähendamiseks riigiabi
  • 23.05.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor e-kursus „Strateegiline juhtimine“ tunnistati e-kursuse kvaliteedimärgi vääriliseks
  • 18.05.2022: Riigikogu kultuurikomisjonis arutati kõrghariduse rahastamisvalikuid
  • 13.05.2022: Eesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor allkirjastasid koostööleppe
  • 09.05.2022: Kõrgkoolide erarahastuse kasutamata võimalused
  • 27.04.2022: Cleveroni akadeemia esimene lend toob tööturule isejuhtivate autode spetsialistid
  • 18.04.2022: Rahvusvaheline koostööprojekt pakub võimaluse aktiivsetele tudengitele.
  • 12.04.2022: Uudis robootikahuvilistele – alanud on uus vastuvõtt Cleveroni Akadeemiasse
  • 31.03.2022: Tööpakkumine: Avatud Kõrgkooli koordinator
  • 30.03.2022: EEK Mainor osales rahvusvahelisel rakenduskõrgkoolide konverentsil
  • 29.03.2022: Joakim Helenius - videosalvestus inglisekeelsest loengust
  • 17.03.2022: Robootikatudeng Helena Jäe meenutab: olime pool aastat õppinud, kui saime endale ümberehitamiseks ATV-d
  • 16.03.2022: Külalislahkuse sektor vajab häid tegijaid
  • 15.03.2022: Technopolis Business Breakfast esitleb: Margo Loor – Mida ootab oma juhilt uue aja talent?
  • 14.03.2022: Eesti ja Jaapani tudengid mõtlesid kaasa Ülemiste City tuleviku teemal
  • 03.03.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
  • 28.02.2022: Kogume kooli sünnipäevaks 30 miljonit sammu!
  • 15.02.2022: Turunduse tudengid valisid parimaid õpilasfirmasid
  • 15.02.2022: Stipendium magistrantidele 2022/2023 õppeaastaks Prantsusmaale
  • 09.02.2022: Tööpakkumine: Robootika erialajuht (Cleveroni akadeemia)
  • 01.02.2022: EEK Mainor alustab esimeste mikrokraadi programmidega
  • 01.02.2022: EEK Mainor õppejõud Kristjan Liivamägi tunnustati tiitliga „Aasta investor 2022“
  • 26.01.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
  • 24.01.2022: 100 vaba praktikakohta: #Road Trip to Ülemiste City Hub
  • 21.01.2022: Sul on lennukas äriidee, aga sa ei oska sellega midagi peale hakata?
  • 14.01.2022: 2021. aastal toimunud ettevõtlus- ja innovatsioonikonverentsi materjalid
  • 11.01.2022: Äripäeva raadio: Rahatarkus tuleb finantsjuhtimist õppides
  • 10.01.2022: Ülikoolid ja ettevõtted: läbimõeldud koostööst tõhusama ja kasumlikuma ettevõtluseni
  • 06.01.2022: Maineka USA eksperdi soovitus: just nüüd on just õige aeg sukelduda ettevõtlusesse!

2021

2020

2019