Viis Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor turunduse ning hotelli- ja restoraniettevõtluse tudengit Chris, Jan Markus, Lisa, Marili ja Melissa osalesid Erasmuse lühiajalises välisõppeprogrammis.

Programm, mida korraldas Istanbul Aydini Ülikool, toimus 20. jaanuarist kuni 4. veebruarini 2024 Türgis Antalyas ja Istanbulis.

Millistel põhjustel soovisidte osaleda Erasmus+ Blended intensiivkursuse programmis (BIP)?

Tahtsime teistsuguseid kogemusi ning tutvuda uute inimestega. Tänu programmile saime kohtuda inimestega, kellel on meiega samasugused huvid, mis aitas luua ülemaailmseid sidemeid kogu eluks. Suur tegur oli ka uute kultuuride avastamisel ja nende omavahelises võrdlemises. See oli meile kõigile ennast avardav kogemus, mis suunab mõtlema ka järgnevatel Erasmuse programmidel. Paljud meist mõtlevadki hetkel mõne pikema peale, et rohkem kogeda ja avastada.

Kirjeldage enda Türgis veedetud päevi (loengud, väljasõidud, vaba aeg).

Päevad olid unustamatud. Selle kahe nädala jooksul olid meil igal tööpäeval loengud ning peaaegu igal neist saime lisaks võimalusi minna väljasõitudele või nautida vaba aega. Hommikud algasid loengutega, peale tunde sai minna väljasõitudele ning õhtul sai teiste tudengitega mängida mänge, laulda karaoket või lihtsalt koos aega veeta. Vahel peale loneguid tundub magamine päris hea mõte, kuid lõunased väljasõidud, uute kohtade avastamine ning väljas söömine muutsid programmi veelgi meeldejäävamaks. Tundides olime muidu pigem omaette püüdes õppida ja kuulata kuid just vabal ajal tundsime, kuidas teistega uute kohtade avastamine ühendas meid.

Kõige meeldejäävamateks osutusid esimene- ja viimane väljasõit. Alguses olid kõik inimesed meile veel võõrad ning sobitasime esimesi tutvusi. Kõik alles algas, olime põnevil ja lootsime, et need kaks nädalat kestavad kaua. Viimase väljasõidu õhtusõõgil aga mõistsime, et tegelikult see aeg ikkagi polnud piisav. Sellel õhtusöögil olidki kõik 77 kursusel osalenud tudengit, kes jagasid enda mõtteid nii programmi, kaaslaste kui ka tundide kohta.

Mis oli teie lühiajalise õppeprogrammi kõige meeldejäävam mälestus?

Sellele küsimusele on ainult üks õige vastus - selleks olid inimesed, keda tänu programmile kohtasime. Nad kõik jäävad meile südamesse ning loodame neid peagi uuesti näha.

Kas soovitaksite teistele tudengitele Erasmus+ lühiajalisi programme? Miks?

Arvame, et Erasmus+ programmid on üheks erakordseimaks projektiks, mille Euroopa Liit on loonud. See on üks sellistest asjadest, mida ei saa täielikult enne mõista, kui pole ise sellest osa võtnud. Öeldakse, et saate tutvuda teiste kultuuride, keelte ning inimestega, kuid seda sooja emotsiooni, mida programmi lõpus kogete, ei ole võimalik sõnadesse panna. See aitab ka parandada perspektiivi, kuidas teised maailmas elavad ning seda näevad. Kuna me elame ise võrreldes paljude teisteb riikide ja maailmajagudega väga korralikult järjel olevas riigis, võis see aidata ka meie silmi selles suhtes avada ning tuua igapäevaellu tänulikkuse tunnet.

Kuid meie arvates teeb Erasmus+ programmi nii inimeliseks inimeste koosviibimine. Kuna grupp on suur, leiate kindlasti oma inimesed, kellega aega veeta ja programmi nautida.

Mida arvate, mida see kogemus teile andis (uued oskused, sõbrad, uus perspektiiv, uued ideed)?

Meil kõigil olid enne programmis osalemist erinevad ootused. Mõned meist osalesid Erasmuse programmis esmakordselt, nii et põnevust oli juba enne algust palju. Kaks nädalat on ühest küljest üsna pikk aeg, mis võimaldas meil tutvuda erinevate rahvuste esindajatega, õppida valitud kursust, osaleda mitmetel ekskursioonidel ning saada lähemalt tuttavaks külastatud riigi ja selle kultuuriga. Teisest küljest tundisime kõik programmi lõppedes, et see lõppes liiga kiiresti, mis tegi kodumaale naasmise raskemaks.

Me saime palju uusi sõpru, rohkem kui me olime lootnud, ning nüüd on paljud neist meie jaoks väga lähedased, kellega plaanime säilitada oma sõprussuhteid veel pikka aega. Mõnega neist oleme juba plaaninud kohtumisi järgmistel kuudel või siis, kui külastame teineteise kodumaid. See oli Erasmuse programmi üks parimaid osi – kohtusime nii paljude heasüdamlike inimestega üle kogu maailma, kellega saama kogu üleäänud elu edasi suhelda.

Kursustel (brändijuhtimine ja online turundus), mida me külastasime, oli palju teemasid, mida olime juba õppinud oma koduülikoolis. Siiski oli ka uusi asju õppida, eriti kuna kõik toimus inglise keeles, mitte meie emakeeles. Me olime ka väga rahul meie juhendajatega. Kõik olid lahked, abivalmid ja tegid loengud huvitavaks ja kaasahaaravaks, mille eest oleme väga tänulikud.

Mõned meist olid Türgis varem käinud, kuid kõigile pakkus programm unustamatuid kogemusi ja uusi perspektiive. Me nägime mõlema linna, Antalya ja Istanbuli, erinevaid külgi, mida me varem kogenud polnud. Me uurisime mõlemaid linnu ja nende ümbrust, kogedes palju. Me tõime koju palju suurepäraseid lugusid, sooje tundeid ja mälestusi. Enamik meist, kui mitte kõik, mõtlevad juba tulevaste programmidega liitumisele. Talvekool Antalyas ja Istanbulis jääb alatiseks meie südameisse erilisele kohale.