Külalislahkuse sektor vajab häid tegijaid

UUDISED

2023

08.03.2023: Ülevaade festivalide uuringust
27.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor aastapäevaaktus: riigi avatus ja uued teadmised on riigi arengu vundamendiks
15.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor võõrustab Ukraina majandustedlast
09.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osales parimate väikeettevõtete premeerimisel
01.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor võõrustas koostööloomekoda
27.01.2023: Prantslane Christian Mayeur andis külalisloengu
26.01.2023: Rakenduskõrgkoolide rektorid vahetasid mõtteid hariduse, innovatsiooni ja rakendusuuringute teemadel
22.01.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor külastas Äripäeva raadiot

2022

20.12.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osaled parimate praktikantide ja nende juhendajate premeerimisel
12.12.2022: Võõrustame Ukraina KNUTD ülikooli delegatsiooni
06.12.2022: Toimus kaheteistkümnes Kõrgkoolilt ettevõttele
23.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET neljas peaesineja – Otto Richard Pukk
15.11.2022: Ministeeriumite ühishoones antakse täna hoogu naisettevõtlusele
15.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET esimene peaesineja – Linnar Viik
07.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET kolmas peaesineja – Hendrik Roosna
28.10.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET teine peaesineja – Andres Sutt
27.10.2022: Rahvusvaheline haridusvõrgustik õpib õpetama ja õppima mitmekultuurilises keskkonnas
11.10.2022: Rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik õppis Ülemiste Citylt, kuidas tegeleda keskkonnateadlikkusega
03.10.2022: Alustas Cleveroni Akadeemia teine lend
29.09.2022: Cleveroni Akadeemia vilistlane Sven-Erik Mändmaa pälvis tunnustuse Tallinna ettevõtlusauhindade galal!
21.09.2022: Algas haridusinnovatsiooni projekt
08.09.2022: Meil on hea meel tervitada uusi Erasmus+ programmi kaudu Valladolidist saabunud üliõpilasi!
07.09.2022: Rakenduskõrgkoolid liituvad hea teadustava kokkuleppega
29.08.2022: Rektor Mait Rungi Postimehe arvamusloos: Kõrgharidusest nii ja teisiti – miks, kellele, kui palju, kui kaua ja kuidas?
27.08.2022: Äripäeva raadio: Töötaja õpinguid tuleks vaadata investeeringuna
19.08.2022: Toimus virtuaalkohtumine Kanazawa Ülikooliga
10.08.2022: Digital Economy Promotion Agency delegatsioon Taimaalt külastas Ülemiste linnakut
29.07.2022: Virtuaalpraktika – edukas lahendus nii ettevõttele kui ka tudengile
07.07.2022: Rektor Mait Rungi: Kriisist ja taastumisest sektoriaalselt - rohujuuretasemel ja andmepõhiselt
29.06.2022: Valmis ülevaade majandussektorite dünaamikast
21.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
20.06.2022: EEK aasta õppejõud 2022 on Kristjan Liivamägi
20.06.2022: Selgusid Ülo Pärnitsa stipendiumi saajad
18.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
13.06.2022: EEK Mainor ettevõtlusmooduli juht Janek Popell külastas Vilniuse Rakendusteaduste Ülikooli ERASMUS+ personali õpirände raames
10.06.2022: Tasuline kõrgharidus: imerohi või utoopia
27.05.2022: Eesti erakõrgkoolid soovivad ebavõrdsuse vähendamiseks riigiabi
23.05.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor e-kursus „Strateegiline juhtimine“ tunnistati e-kursuse kvaliteedimärgi vääriliseks
18.05.2022: Riigikogu kultuurikomisjonis arutati kõrghariduse rahastamisvalikuid
13.05.2022: Eesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor allkirjastasid koostööleppe
09.05.2022: Kõrgkoolide erarahastuse kasutamata võimalused
27.04.2022: Cleveroni akadeemia esimene lend toob tööturule isejuhtivate autode spetsialistid
18.04.2022: Rahvusvaheline koostööprojekt pakub võimaluse aktiivsetele tudengitele.
12.04.2022: Uudis robootikahuvilistele – alanud on uus vastuvõtt Cleveroni Akadeemiasse
31.03.2022: Tööpakkumine: Avatud Kõrgkooli koordinator
30.03.2022: EEK Mainor osales rahvusvahelisel rakenduskõrgkoolide konverentsil
29.03.2022: Joakim Helenius - videosalvestus inglisekeelsest loengust
17.03.2022: Robootikatudeng Helena Jäe meenutab: olime pool aastat õppinud, kui saime endale ümberehitamiseks ATV-d
16.03.2022: Külalislahkuse sektor vajab häid tegijaid

Külalislahkuse sektor vajab häid tegijaid

Turismi- ja restoraniettevõtluse erialajuht Maris Nõgu artikkel ilmus Äripäevas 19. veebruaril.

Aasta alguses ütles tuntud restoranide pidaja Sten Erik Jantson, et kaugel ei ole aeg, kui tass cappuccinot maksab viis eurot.
Kas te oleksite valmis restoranis tassi cappuccino eest maksma viis eurot? Mina oleksin nõus isegi kuus maksma, kui sellega kaasneb naeratav ja professionaalne klienditeenindus, hubane ja stiilne keskkond ning minu kui külalise vastu siiras austus võõrustajalt. Muidugi peab ka kohv olema kvaliteetne ja saanud valmistades tunda barista armastust oma töö ja kohvitegemise vastu. Tegelikult ju selliseid hea kultuuri ning auraga kohti juba on, mis võiksid julgelt kuue eurost hinda tassi cappuccino eest küsida. Neid suurepärase klienditeenindusega kohti aga võiks ja peaks olema senisest enam.
Kas te olete kohviku külalisena üldse mõelnud, milline on teekond cappuccino tellimuse esitamise algusest, kuni selle jõudmiseni teie lauale? See pole ju tegelikult üks nupuvajutus nagu tankla iseteenindusjaamades. See on kunst, mis peab looma teile hea meeleolu ja mõnusa tunde. Selleks on õpitud, treenitud ja end koolitatud. Väljaspool kodu kohviku, restorani või hotelli külastus peaks olema puhas nauding. Tegelikult ei ole ju asi ainult cappuccino hinnas, väärt hinda peab olema valmis iga asja eest maksma ka toitlustuses ja teeninduses, mitte otsima odavat kvantiteeti. Külalislahkuse sektoris on juba ammu hinnad jäänud ajale jalgu, kahjuks tihti ka teenindus. Kas asi on ainult palganumbris, mida keskmiselt oma töötajatele makstakse?
Selleks, et ettevõte saaks sellist hinda küsida, on vaja ka suurepärast meeskonda, kes selle ausalt välja teeniksid. Kuid kust leida selline meeskond? Koroonakriisi tõttu on paljud hotellid, kohvikud ja restoranid oma töötajaid koondanud ning paljud töötajad on lahkunud ise.
Samas on koroonaga on õpitud elama, piirangud leevenevad ja kohe-kohe on suvi käes! Tänavu on oodata välisturistide kasvu ja ega ka siseturism kao kuhugi. Inimesed on väsinud kodudes istumisest. Nad tahavad reisida, puhata ja väljas head toitu nautida ning elamusi saada. Seega külalislahkuse sektorisse otsitakse palju uusi töötajaid, kuid see võib osutuda keeruliseks.
Töötukassa andmetel on Eestis üle 50 000 töötu, kuid ometi on külalislahkussektori ettevõtted hädas oskustööliste taasleidmisega. Talendipuudus on ka siin tunda!
„Ühelt poolt võib küll minna ja kurta riigi toetuste üle, sest töötajad on kriisi ajal valdkonda vahetanud, teisalt peavad ettevõtjad põhjuseks ka heldeid töötutoetusi. Samas aga ei ole ettevõtted niipalju toetusi saanud, et suudaks inimesed kohe tagasi meelitada.
„Mina täitsa usun, et on selliseid inimesi, kes ütlevad, et olen praegu pigem töötu. Mõni inimene lihtsalt soovib puhata ning hüvitise tõttu ei taha tööle minna. Aga samas ka alati mõtlen, kas seal veel on mõni asi, mida tööandja võiks pakkuda, mis talle selle töö atraktiivsemaks teeb," kommenteeris Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli.
Siin nõustun täielikult Jane Väljaga! Mida oleme meie, külalislahkussektori ettevõtjad, ise selleks teinud et, MINU töötaja ei lahkuks? Või et ta tuleks esimesena just minu ettevõttesse tagasi tööle, kui hooaeg algab? See on koht, kus paljud ettevõtjad külalislahkuse sektoris peavad iseendale otsa vaatama ja esitama küsimuse: „Miks tahab keegi minu restoranis, kohvikus või hotellis töötada? Mida olen mina ise selleks teinud? Kas palk on see, mis teda motiveerib? Kindlasti mitte pikalt!“ Tänapäeva noored on hoopis teistsuguste põhimõtete ja väärtushinnangutega. Kui nende jaoks puudub tööl mõte, siis kaua neid ettevõttes kinni ei hoia.
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Turismi- ja restoraniettevõtluse erialajuhina soovin, et ettevõtjad võiksid senisest enam panustada töötajate arengusse ja haridusse. Hetkel maksavad üliõpilased ise oma õppemaksud ning panustavad kõrgkoolis käimisele omast vabast ajast. Siinkohal julgustaksin kõiki külalislahkuse sektori ettevõtete juhte senisest enam andma võimalust oma töötajatele panustada tööl käimise kõrval ka oma erialaste teadmiste ja hariduse omandamisesse.
Hotellide ja Restoranide Liidu hinnangul on valdkond kaotanud ligikaudu kümme tuhat töötajat. Restoran Lee omaniku Kristjan Peäske sõnul on tööjõust puudu pea kõikidel ametikohtadel. Kuid ta tõi ka välja, et tööjõuprobleemi juured on tegelikult hariduses, öeldes:
"Riiklikul tasandil kahjuks ei ole tegeldud struktuurselt sellega, kuidas külalislahkuse maastikule tugevaid tegijaid peale kasvatada. Meie kutseharidussüsteem on väga ajale jalgu jäänud kvaliteediga ning kahjuks kõrgharidus, mis edasist kasvu kataks, on samuti korrektselt mõtestamata."
Kuidas teha töö atraktiivsemaks? Siin tulebki haridus mängu. Ei saa väita, et riik ei aita ja kurta, et meie haridussüsteem külalislahkuse vallas vajab reforme, ning seejärel jääda neid reforme ootama. Kui meie, sektori tõsised fännid ja tööandjad, ise sinna ei panusta ja sisendit nii riigile kui ka haridusasutustele ei anna, siis ei tule ka neid muutusi. Haridusvaldkonna inimesena näen, kuidas tegelikult kõik koolid pingutavad, et teha paremat koostööd tööandjatega, täiustavad praktikaprotsesse ja kutsuvad praktikuid nii õpilaste kui ka üliõpilaste ette. Siin on suurepärane võimalus tööandjatel astuda samm vastu ja ise oma soovid koolidele edastada – millest nemad puudust tunnevad, milliste oskustega inimesi nad oma meeskondadesse ootavad ja vajavad. Anna haridus ise oma töötajale toetades tema õpinguid!
Hotelli ja restorani omanik võib igaüks olla. Kuid kas ka selle hea ja edukas juht, kes on oma meeskonnale eeskujuks, liidriks või isegi nagu tänapäeval noored soovivad - neile coach ehk treener kõrval? Ei saa eeldada, et kõik soovivad teeninduses ainult ajutise tööampsuna tööd teha. Ei nõustu! Palju on neid, kes soovivad selles valdkonnas ka karjääri teha. Ja seda isegi aastaid ühes ja samas ettevõttes. Kuid endiselt - seda saab teha ainult suurepärases ettevõtmises!
Siit tulebki mängu omaniku oskus valida õige ja hea juht oma restoranile ja/või hotellile. Me ettevõtjatena ei saa ega tohi öelda, et haridus on puudulik ja tööl on ainult rumalad kooliõpilased, sest oskustöölisi ei ole kuskilt võtta. Kui me ise ei hinda oma sektoris oskustöölisi ja kõrgharidusega töötajaid, siis me neid endale ei saagi.
Hinnake oma töötajat ning panustage tema arengusse!
Suvi tuleb. Majutuskohad, pakume oma külalistele kodust veelgi hubasemat tunnet ja meelitame nad ööbima heade emotsioonidega! Restoraniomanikud, ärge jätke kogu kasumit kullerteenuste pakkujatele – tooge oma külaline tagasi restorani toitu päriselt nautima!
Olen veendunud, et luues suurepärase klienditeenindusega suurepärase elamuse on iga külaline valmis teile õiglast hinda maksma.
15.03.2022: Technopolis Business Breakfast esitleb: Margo Loor – Mida ootab oma juhilt uue aja talent?
14.03.2022: Eesti ja Jaapani tudengid mõtlesid kaasa Ülemiste City tuleviku teemal
03.03.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
28.02.2022: Kogume kooli sünnipäevaks 30 miljonit sammu!
15.02.2022: Turunduse tudengid valisid parimaid õpilasfirmasid
15.02.2022: Stipendium magistrantidele 2022/2023 õppeaastaks Prantsusmaale
09.02.2022: Tööpakkumine: Robootika erialajuht (Cleveroni akadeemia)
01.02.2022: EEK Mainor alustab esimeste mikrokraadi programmidega
01.02.2022: EEK Mainor õppejõud Kristjan Liivamägi tunnustati tiitliga „Aasta investor 2022“
26.01.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
24.01.2022: 100 vaba praktikakohta: #Road Trip to Ülemiste City Hub
21.01.2022: Sul on lennukas äriidee, aga sa ei oska sellega midagi peale hakata?
14.01.2022: 2021. aastal toimunud ettevõtlus- ja innovatsioonikonverentsi materjalid
11.01.2022: Äripäeva raadio: Rahatarkus tuleb finantsjuhtimist õppides
10.01.2022: Ülikoolid ja ettevõtted: läbimõeldud koostööst tõhusama ja kasumlikuma ettevõtluseni
06.01.2022: Maineka USA eksperdi soovitus: just nüüd on just õige aeg sukelduda ettevõtlusesse!

Üliõpilasele

Sisenemine

Sisenemine

2023

2022

2021

2020