Uudised - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

UUDISED

2020

2019

23.12.2019: Tööpakkumine: arendus- ja partnerlussuhete juht
23.12.2019: Tööpakkumine: õppeprorektor
17.12.2019: Eesti esimene personalijuhtimise häkaton
10.12.2019: Robootikatudengid usuvad - Cleveronist võiks saada uus Apple

Seisame macgyverlikult teibiga viie meetri kõrgusele kinnitatud mobiiltelefoni all, mis jälgib meie kõrval ringi sees vuravaid mudelautosid – ehk roboteid –, mis ajavad taga oranže lauatennisepalle. „See on odav versioon GPS-ist. Kui on isesõitvad autod, siis neile on GPS sisse ehitatud, aga meil ei ole,” selgitab Margus Reintam (21) Cleveroni tootmishoone ühes kaugemas nurgas. Seal on sellest sügisest käivitatud Cleveroni Akadeemia tudengite liivakast ehk keskkond, kus nad saavad enda arendatavaid roboteid katsetada. „See suur ring on piire, kust me oma robotitega välja sõita ei tohi. Selle ringi sees korjavad robotid palle,” selgitab Reintam.
Meie jutu sekka kostab teiste tudengite hõikeid. Üks ütleb rühmakaaslastele, et pani liimipüstoli sooja, ja teine märgib, et ringivurava roboti kaamera on lahti tulnud. Tartust pärit Reintam on üks 20 tudengist, kes alustasid septembri keskpaigast ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Viljandis tegutseva pakirobotite valmistaja ühise robootika õppekava alusel kolmeaastast õpipoisi õpet.
Väga erineva taustaga õpilased
„Mu vanemad olid väga õnnelikud, kui ma siia sisse sain – ja ise ka loomulikult, muidugi. Algul ma ei rääkinud vanematele, et kandideerin,” sõnab Tartust pärit Helena Jäe (20). Pärast keskkooli võttis ta vaheaasta, et iluvõimlemisega tegeleda, kuid pidi aasta alguses saadud vigastuse tõttu plaani pooleli jätma. Siis läks ta hoopis programmeerimiskursustele. Nüüd on Jäe üks kahest Cleveroni Akadeemias õppivast tütarlapsest.
„Mind kiskus just see eriala – robootika tarkvara ja inseneri eriala tundus huvitav,” ütleb Siim Ilves (20), kes on samuti Tartust pärit. Tema jõudis enne Cleveroni Akadeemiaga liitumist aasta aega Taanis tootmisinseneri eriala õppida, kuid see jäi tema jaoks liiga teoreetiliseks. „See eriala siin tundus mulle parem – saan ise roboteid ehitada,” selgitab Ilves.
Peamine asi, mida ta Cleveronist enne teadis, oli ettevõtte hea palgatase, mis avaldab suurt mõju ka Viljandimaa keskmisele palgale. Samuti olid Ilvesele silma jäänud hüved, mida Cleveron töötajatele pakub, ja see, et ettevõttel läheb maailmas järjest paremini. „Tööandjana jääb temast väljastpoolt vaatajale väga hea mulje,” kinnitab ta.
Kuigi Cleveroni jaoks tähendab 20 õpilase kolmeaastane väljaõpe 700 000-eurost väljaminekut, ei kohusta õppeleping õppureid millekski. Peale selle, et neil pole otsest kohustust Cleveroni edasi tööle jääda, ei pea nad tagasi maksma ka neile tehtud kulutusi, kui õpingud peaksid mingil põhjusel katki jääma.
Just seda kartsid näiteks Margus Reintami vanemad, kui ta rääkis, et tahab Cleveroni Akadeemiasse kandideerida. Kui selgus, et nende hirmul ei olnud alust, toetasid vanemad poja otsust.
„Mul oli pigem see, et ma õppisin vahepeal Tartus ja tulin sealt ära, sest mulle ei meeldinud Tartu väiksus. Vanemad mõtlesid, et mis ta nüüd Viljandis teeb – Viljandi on ju veel väiksem –, aga siiamaani on kõik hästi ja Viljandi on koduseks saanud,” tunnistab Tallinnast pärit Osvald Kokla (22).
Teda tõi Cleveroni Akadeemiasse huvi ühe konkreetse ettevõtte, USA-s tegutseva Boston Dynamicsi vastu, mis ehitab autonoomseid roboteid. „See eriala läheb nende valdkonnaga hästi kokku,” lisab Kokla, kes on õppinud Tartus aasta matemaatikat ja teinud Tallinnas läbi raamatupidamiskursused.
Kindlaid lahendusi pole ette antud
Õppeaasta algas Cleveroni Akadeemia õppuritele nii sotsiaalseid oskusi arendavate ainetega nagu meeskonnatöö ja enesejuhtimine kui ka erialaseid oskusi andvate programmeerimise, diskreetse matemaatika ja arvutisüsteemidega.
Õppenädala algul keskendutakse kaks päeva Mainori erakõrgkooli õppejõudude abiga teooriale, järgmisel kolmel päeval toimub Cleveroni töötajate juhendamisel praktika. See võimaldab tudengitel end robotite hingeeluga järjest enam kurssi viia ja mitte ainult neid ehitades, vaid ka Cleveronis juba valminud roboteid tundma õppides.
Praktika puhul ei anta õppuritele valmis lahenduskäike ette, vaid lastakse neil ise katsetada. „Kui praktika algas, siis visati meid põhimõtteliselt pea ees vette kogu selle robotiehituse ja programmeerimisega,” märgib Osvald Kokla, kes polnud varem programmeerimisega kokku puutunud. „Siis pididki kohe mõtlema hakkama, mida ja kuidas – see arendab päris hästi,” lisab ta.
Teooriapäevad kestavad kella kümnest hommikul neljani pärastlõunal, kuid praktikapäevadel ajapiirangut ei ole. Neljapäeviti ja reedeti võivad tudengid ka kella kuue ajal õhtul veel laboris oma roboteid ehitada. „Põhiline ongi, et ülesanne oleks tehtud – kui pikalt sa seda lahendad, on su enda probleem,” ütleb Põltsamaalt pärit Aksel Timm (19).
Õppurid ei tee saladust sellestki, et neile olid Cleveroni Akadeemiasse kandideerides olulised ka muud hüved, mida ettevõte pakub – tasuta lõunad ja majutus, igakuine 400-eurone stipendium ja muud boonused. Ühiselamu, kus 16 Cleveroni Akadeemia õppurit elavad, asub ettevõttest kümneminutise jalutuskäigu kaugusel.
Stipendiumiga elab lahedalt ära
„Männimäe külalistemaja kõrval on kaks väiksemat hoonet, kus on kahe- ja kolmekohalised toad – nendes me elamegi,” ütleb Aksel Timm. Hooned renoveeris ettevõte hiljuti. Pärast koolipäeva lõppu on igal õppuril oma rutiin – kes käib trennis, kes linnas asju ajamas, kes valmistab õhtusööki –, kuid õhtul kohtuvad kõik jälle ühiselamus.
„Sellepärast ongi nädalavahetusel hea – lähen Tartusse ja puhkan sellest elust siin. Esmaspäeval algab kõik jälle uue hooga peale,” lausub Siim Ilves. Kodus käivad Cleveroni Akadeemia õppurid erineva sagedusega – kes iga nädal, kes harvemini.
400-eurosest stipendiumist pidavat täiesti piisama, et ei peaks enam vanemate rahakotist sõltuma ja saaks jooksvaid kulutusi katta – olgu see siis toit, sõidu- või kütusekulud. Nii mõnigi ütleb, et sellest summast annab natuke ka kõrvale panna. Näiteks Ami Sild (19), kes on ise Viljandist pärit, aga elab koos teistega Männimäel ühiselamus, ütleb, et paneb suure osa rahast kõrvale.
„Eks me oleme erinevad ka – mõni suudab 400 eurot kuus väga kiiresti kulutada,” muigab Margus Reintam. Tema sõnutsi kulub kõige rohkem raha siis, kui minnakse ühiselt välja, teiste viljandlastega kokku saama. „Neid Viljandi pidusid me, jah, sponsoreerime vahel ikka korralikult,” lisab Aksel Timm. Igal nädalavahetusel tõsist pidu ei ole, aga kord kuus tuleb küll ette, kinnitab ta.
Kuigi mujalt pärit tudengid tõdevad, et Viljandit ei saa Tallinna või Tartuga võrrelda, ei häiri neid linna väiksus. „Ütleme nii, et linnana on ta piisavalt suur, et ühest otsast teise kõndida ei viitsi – kui me õhtul väljas käime, siis tagasi tuleme tavaliselt Uberiga,” sõnab Reintam. Muidu on ühikast kesklinna jalgsi poole tunni tee.
Poleks saanud nii nutikaid õppureid
Mõnekuuse õppega on Cleveroni Akadeemia õppurid saanud kiirkursuse sellestki, millega ettevõte tegeleb. „Minul tekkis küll väga hea ülevaade, kuidas ehitada robotit – kui peaks tahtma sellist toodet tulevikus luua,” märgib Reintam. Teised hakkavad seepeale naerma. „Me oleme naljatanud, et teeme eraldi oma ettevõtte Cleveroff,” tõttab Reintam selgitama. „Ma teadsin, et Cleveron teeb mingeid pakiautomaate, aga siis, kui hakkasin süvenema, vaatasin, et tohoh, droonid ja isesõitvad autod – päris kõva värk, areng toimub. Mulle just meeldib see, et ei jääda mingi vana rasva peale hõljuma, vaid keskendutakse täiega arendusele. Minu jaoks teeb see asja jätkusuutlikuks,” lisab Aksel Timm.
Kas Cleveron ise seda ei karda, et õppurid, kes kolme aastaga saavad ideaalse ülevaate sellest, kuidas ettevõte toimib, lähevad lõpuks mõne konkurendi palgale? „Kui me kõiki neid asju kardaksime, siis me ei saakski mitte midagi teha,” ütleb ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Arno Kütt. Pealegi ei olevat teist Cleveroni niisama lihtne kõrvale teha, sest arendustegevusse on ettevõttes kaasatud üle saja inimese, kes üldiselt tunnevad hästi vaid oma kitsast töölõiku.
Küti sõnutsi kaaluti algul võimalust kirjutada õppelepingusse kohustus jääda Cleveroni tööle, kuid loobuti sellest. „Me otsustasime seda mitte teha, kuna see oleks saanud mõnele väga andekale takistuseks. Kuna me seda kohustust ei pannud, siis ma arvan, et saime andekamad tudengid ja eks me püüame teha selle töö siin niivõrd atraktiivseks, et nad tahavad pärast siia jääda,” ütleb ta.
Pärast Cleveroni Akadeemia käivitamist on mõni muugi tehnoloogiaettevõtja käinud Viljandis vaatamas, mismoodi ettevõtte juures õppimine välja näeb. „Neil on sama probleem – nad tahavad ka eraldi eriala teha ja uurivad, mismoodi meie oleme teinud,” selgitab Kütt. Tema arvates on õpipoisiõpe Cleveronis väga hästi käivitunud. Tudengid on neile pandud ootusi juba ületanud: esimese kuu-kahe jooksul suutsid nad oma robotid tööle panna.
„Me panime mingi tähtaja paika – lasime ka neil ise hinnata –, aga nad on seda aega ka ületanud ja oma ülesandeid paremini teinud, kui nad ise arvasid,” põhjendab Kütt. Uuest aastast saavad õppurid ATV-suurused robotid, mille nad peavad suutma juba õues kõigepealt kaugjuhitavaks ja siis isesõitvaks muuta.
Cleveronist võiks saada uus Apple
Kuigi ka tudengid tunnistavad, et ei oska veel öelda, kas nad tahavad kolme aasta pärast Cleveronis tööle hakata, usuvad nad, et ettevõtet ootavad ees suured teod. Iseäranis sellesama isesõitva pakiautoga, mille arendamisse nemadki oma panuse annavad. „Kui üks hetk liiguvad need autod meil tänavatel ringi, siis see on päris lahe,” sõnab Osvald Kokla.
„Minu jaoks on see, mida Cleveron ehitab, terve süsteem – kus isesõitev auto saab poest roboti käest mingid tooted, mis inimene on telefonitsi tellinud, sõidab ta kodu ette, kapp tuleb lahti ja ta paneb kaubad sinna sisse. Inimese vaev ongi, et ta võtab sealt kapist need asjad – ülejäänud asjad on automatiseeritud,” lisab Siim Ilves.
Noorte arvates võikski ühel päeval maailma juhtida Cleveroni robotid. „See on veidike nagu Apple – varsti müüme tervet süsteemi, mitte ainult ühte kasti,” põhjendab Aksel Timm.
Ettevõte ei saa jääda igavesti õppekava ülal pidama
Kuigi kõrvaltvaatajale võib tunduda, et need 20 tudengit, kes üle saja kandidaadi seast Cleveroni Akadeemiasse valiti, on igati privilegeeritud, on ebatraditsioonilisel õppetööl oma katsumused – nii Cleveroni kui ka õppurite poolt vaadates.
„Kuna praktikas on olnud väga palju pea ees vette hüppamist, siis grupisiseselt võib see iseõppimine olla kõige raskem – just see, kuidas õppida otsima infot, mida sulle otseselt ei õpetata, vaid mida sa pead ise guugeldades või raamatust leidma,” tõi Margus Reintam esile. Tema sõnutsi Eesti gümnaasiumiharidus õpilasi selleks eriti ette ei valmista.
Omajagu harjumist on nõudnud seegi, et tudengid on väga erineva taustaga ja igaüks on hea oma valdkonnas. „Praktika puhul on vahepeal ette tulnud, et need, kes on programmeerimises head, teavad kohe, mida peab tegema, aga ülejäänutel tekib küsimus, et mida ma siis tegema pean,” nentis Aksel Timm. Sellises olukorras endale rolli leida on suur proovikivi.
Kuigi Cleveroni juht Arno Kütt (pildil) on õpilaste seniste tulemustega väga rahul ja usub, et ettevõte võidab kolmeaastase õppeaja jooksul nende teadmistest ja nutikusest palju, ei pea ta seda pikas perspektiivis jätkusuutlikuks, et kogu õppetöö maksab kinni üks eraettevõte.
„Praegu diskrimineeritakse kõrghariduses eraalgatusi. Kes tahaks tulla valdkonda, kus tegutsevad riikliku püsirahastusega asutused?” küsis Kütt eelmise nädala kolmapäeval riigikogult. Ja tõi esile, et teiste erakoolide ja teadus-arendusasutuste kõrval ei saa erakõrgkoolid – nagu ettevõtluskõrgkool Mainor, kellega koost Cleveroni Akadeemia käivitati – riigilt tegevustoetust.
„Minule kui maksumaksjale tundub see veel eraldi ebaaus, võttes arvesse, et meie ettevõte maksab peale õppe veel riigimakse,” ütles Kütt. Samal ajal õpetatakse arste Eestis maksumaksja kulul, kuigi märkimisväärne osa neist läheb välismaale tööle.

Kui ta jääb pärast õpingute lõpetamist Eestisse tööle, tema õppelaen tühistatakse. Välismaale minnes peab ta selle täismahus tagasi maksma. Kütt tõdes, et ehk ei peaks seda mudelit rakendama kõigil õppekavadel, küll aga erialadel, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus – alustades infotehnoloogiast.

Tasuta eestikeelne haridus on poliitiline otsus. Seda on võimalik teha ka teistmoodi. Niimoodi, et raha ei liiguks mitte koolide, vaid tudengite kaudu - soovitas Arno Kütt eelmisel nädalal riigikogu ees esinedes. Seejuures võiks õpe olla tasuline, mille maksmiseks saab tudeng võtta õppelaenu.
Cleveronil on ees veelgi suurem kasvuperiood
Kuigi üle 12 aasta tegutsenud Cleveron tegi mullu suure arenguhüppe, ootab ettevõtet tänavu uus rekord. Järgmisel aastal võetakse asja natuke rahulikumalt, kuid sellele järgneb taas suurem kasvuperiood.
Möödunud aastal oli Cleveroni asutajatel Arno Kütil ja Peep Kullal põhjust rõõmustada: ettevõtte müügitulu enam kui neljakordistus, jõudes ligi 48 miljoni euroni, ja kasum kümnekordistus 7,6 miljoni piirimaile.
Arno Kütt kinnitas, et tänavu sünnib uus rekord. „See aasta tuleb kõigi aegade kõige parem,” ütles ta. Inforegistri käibeprognoosi järgi võiks Cleveroni tänavune müügitulu küündida ligi 80 miljoni euroni.
Kuna ettevõttel on palju uusi kliente ja uusi tooteid, tegutsetakse järgmisel aastal rahulikumalt. „Uued tooted tuleb tootmisse saada, uued turud tuleb käima saada ja kõige suurem fookus lähebki sinna,” sõnas Kütt. Suuremat kasvu ootab ettevõte ülejärgmiseks ja üleülejärgmiseks aastaks.
Viimase aasta kasv peegeldub ka ettevõtte töötajate arvus. 2018. aasta septembri lõpus oli palgal 159 inimest, selle aasta septembri lõpus küündis nende arv 226-ni. Värskeimatel andmetel on ettevõttel juba 233 töötajat.
Ilmunud 10.12.2019: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/cleveroni-tudengid-panevad-400-eurosest-stipendiumist-korvalegi
Autor: Siiri Liiva, ajakirjanik
04.12.2019: Podcast: kuidas on Eestis võimalik erakooli pidada?
22.11.2019: Finantsekspert: Coop Panga aktsiad - osta või mitte?
15.11.2019: Tööpakkumine: teadur
13.11.2019: EEK vilistlane: praegusest „udupeast” saab edaspidi su ülemus
10.11.2019: Õppejõud soovitab: mida peaks ja ei tohiks pensionisamba rahaga teha
06.11.2019: Arvamus: üks tootearendus, palun!
04.11.2019: Tööpakkumine: andmekoguja
30.10.2019: Meie tudengi lõputöö pälvis kõrge tunnustuse
28.10.2019: Uuring: välistudengid õpiksid rohkem eesti keelt
23.10.2019: Üllatav uuring: 60-aastane startupper on kolm korda edukam kui 30-aastane
22.10.2019: EEK Mainor tudeng pälvis aasta õppija tiitli
20.10.2019: Mainori välistudengid külastasid Soome juhtivaid ettevõtteid
15.10.2019: Logistika eriala vastab kõrgetele FIATA standarditele
08.10.2019: Ülemiste City innovatsiooniauhinna konkurss on avatud
08.10.2019: Ülemiste City bakalaureuse- ja magistritööde konkurss on avatud
02.10.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
01.10.2019: Tunnusta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid
16.09.2019: Cleveroni Akadeemias "startis" esimene lend robootikuid
06.09.2019: Tööpakkumine: teadusjuht
03.09.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 5 osa: targas linnas on ka kool tark!
28.08.2019: Millises kõrgkoolis õpib kõige rohkem naisi, millises mehi?
24.08.2019: Magistriõppes on võimalik õppida ka tasuta
23.08.2019: Tööpakkumine: pearaamatupidaja
21.08.2019: Kes võidab, kui töötaja hariduse eest maksab tööandja?
19.08.2019: Tööpakkumine: rahvusvahelise turunduse koordinaator
16.08.2019: Sügisel rakenduskõrgkooli astujaid ootab oluline ja positiivne muudatus
14.08.2019: Lõputööst selgus, mida lumehelbekesed töölt tegelikult ootavad
11.08.2019: Edukalt õppiva üliõpilase stipendiumi pälvisid 5 tudengit
09.08.2019: 2019/2020 õppeaasta avaaktused
05.08.2019: Arvamus: seadus sunnib eestlasi välismaalaste ülikooliharidust miljonite eurode eest kinni maksma
30.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 4 osa: kas lõbusad ühikalood on möödanik?
29.07.2019: Tööpakkumine: programmeerimise õppejõud
24.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 3 osa: kas ettevõtjaks sünnitakse või õpitakse?
22.07.2019: Erakool peab eeskuju näitama ka kasumit teenides
12.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 2 osa: kas Mainoris toimuvad nüüd ka kehalised katsed?
01.07.2019: Suvesari "Mina ja Mainor" 1 osa: titaanide heitlus inimlauajalgpallis
25.06.2019: Teist aastat anti välja Ülo Pärnitsa haridusfondi stipendiumid
22.06.2019: 27. lennu cum laude lõpetajad
20.06.2019: Tunnustasime parimaid lõputöid
18.06.2019: Tudengid valisid aasta õppejõu
16.06.2019: Arvamus: riiklikust toetusest peab olema võimalik loobuda
14.06.2019: Persoonilugu: Kristjan Liivamägi - teadlane ja investor
13.06.2019: Robootikatudengid hakkavad arendama isejuhtivat robotkullerit
07.06.2019: Euroopa tudengid käisid Eesti ettevõtteid tuunimas
04.06.2019: India ülikoolid hakkavad IT-tudengeid Eestisse saatma
31.05.2019: Mida ootavad õpetajad ja õpilased ettevõtlusõppelt?
21.05.2019: Kas ohtlikult enesekindlate juhtide epideemia levib Eestisse?
15.05.2019: ABB ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor jätkavad karjääri- ja haridusalast koostööd
11.05.2019: Robootikaakadeemia vastu on huvi suur
06.05.2019: Mainor muudab välistudengitele eesti keele oskamise kohustuslikuks
03.05.2019: Ülo Pärnitsa nimeline haridusfondi stipendium
26.04.2019: Maksuekspert: palga võõrale kontole kandja osaleb pettuses
23.04.2019: Korporatiivsete kõrgkoolide ajastu
22.04.2019: Millised kõrgkoolid võitsid ja kaotasid mullu kõige rohkem uusi üliõpilasi
18.04.2019: Kuidas tunda ära töökiusamist
15.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim personaliprojekt 2019
11.04.2019: EEK Mainor toetab: Parim teenindaja 2019
05.04.2019: Tööpakkumine: õppekorralduse spetsialist
03.04.2019: Arvamus: tark ettevõte panustab inimesse
02.04.2019: Cleveron avab koostöös Mainoriga Viljandis robootika-akadeemia
31.03.2019: Arvamus: vabatahtlikult inimesed pensioniks ei säästa
28.03.2019: Tallinna õppekeskuse lahtioluku ajad muutuvad
27.03.2019: Avatud Kõrgkool on täienduskoolituseks parim valik
25.03.2019: Arvamus: Eesti rõivatööstuse päästaks rätsepate Bolti loomine
24.03.2019: Mainori tudengi lõputöö andis tõuke ühtse sisekontrolli süsteemi loomisele
22.03.2019: Uuring: välisüliõpilaste potentsiaal jääb Eesti jaoks kasutamata
19.03.2019: EKREIKE plaan välistudengeid piirata oleks hoop Eesti majandusele
14.03.2019: Meie tudengid Sergei Pareiko ja Rainer Kasekivi pälvisid haridusstipendiumi
11.03.2019: Ametnikuks peaks saama vaid erasektori kogemusega
07.03.2019: Kas välistudengid aitavad meil demograafilist katastroofi leevendada?
04.03.2019: Tudengielamus: out of office koolipäev Livikos
01.03.2019: Ekspert Eesti mängutööstusest: uus mänguarendajate põlvkond tuleb peale
26.02.2019: Mitme maksu asemel e-tulumaks?
21.02.2019: Kas Tartu Ülikool eelistab välismaalasi eestlastele?
18.02.2019: Töövarjutamine näitab, kuidas päriselt elu käib
15.02.2019: Edinburghi professor: Eesti idufirmade tehnoloogiat on riigist liiga lihtne välja viia
14.02.2019: Eesti üliõpilaste diskrimineerimine Tartu Ülikoolis on ebaseaduslik
13.02.2019: Suur töövarjupäev Ülemiste Citys
11.02.2019: Anname tuleviku tegijatele hoogu
07.02.2019: Kvaliteet ja kliendi ootused on ajas kiiresti muutuvad
05.02.2019: Hakkame ettevõtlikke teadlasi karistama?
01.02.2019: 80% jamadest pärineb suhtlemisprügist
23.01.2019: Me ei jaksa pidevalt muutuda
20.01.2019: 3 raamatut, mida iga juht peaks lugema
18.01.2019: Minu idee on parem kui sinu idee!
16.01.2019: Ülemiste City’s luuakse rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik
14.01.2019: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk
12.01.2019: EEK vilistlase lugu: Kas Eesti teatri kaotus?
10.01.2019: Kas vanemaealised on õppimisvõimelised ja mida on neilt õppida?
07.01.2019: Google viib Eestist välja maksuvabalt miljoneid eurosid