Uudised - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

UUDISED

2023

08.03.2023: Ülevaade festivalide uuringust
27.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor aastapäevaaktus: riigi avatus ja uued teadmised on riigi arengu vundamendiks
15.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor võõrustab Ukraina majandustedlast
09.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osales parimate väikeettevõtete premeerimisel
01.02.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor võõrustas koostööloomekoda
27.01.2023: Prantslane Christian Mayeur andis külalisloengu
26.01.2023: Rakenduskõrgkoolide rektorid vahetasid mõtteid hariduse, innovatsiooni ja rakendusuuringute teemadel
22.01.2023: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor külastas Äripäeva raadiot

2022

20.12.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osaled parimate praktikantide ja nende juhendajate premeerimisel
12.12.2022: Võõrustame Ukraina KNUTD ülikooli delegatsiooni
06.12.2022: Toimus kaheteistkümnes Kõrgkoolilt ettevõttele
23.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET neljas peaesineja – Otto Richard Pukk
15.11.2022: Ministeeriumite ühishoones antakse täna hoogu naisettevõtlusele
15.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET esimene peaesineja – Linnar Viik
07.11.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET kolmas peaesineja – Hendrik Roosna
28.10.2022: Ettevõtlus- ja innovatsioonikonvertentsi GREEN DIET teine peaesineja – Andres Sutt
27.10.2022: Rahvusvaheline haridusvõrgustik õpib õpetama ja õppima mitmekultuurilises keskkonnas
11.10.2022: Rahvusvaheline äri- ja haridusvõrgustik õppis Ülemiste Citylt, kuidas tegeleda keskkonnateadlikkusega
03.10.2022: Alustas Cleveroni Akadeemia teine lend
29.09.2022: Cleveroni Akadeemia vilistlane Sven-Erik Mändmaa pälvis tunnustuse Tallinna ettevõtlusauhindade galal!
21.09.2022: Algas haridusinnovatsiooni projekt
08.09.2022: Meil on hea meel tervitada uusi Erasmus+ programmi kaudu Valladolidist saabunud üliõpilasi!
07.09.2022: Rakenduskõrgkoolid liituvad hea teadustava kokkuleppega
29.08.2022: Rektor Mait Rungi Postimehe arvamusloos: Kõrgharidusest nii ja teisiti – miks, kellele, kui palju, kui kaua ja kuidas?

Eesti kõrghariduse suur eesmärk on eesti keele, kultuuri ja haritlaskonna hoidmine ja kasvatamine, mis ilma kahtlusteta vajab tagamist. Seda eesmärki veavad oma olemusest ja seadustest tulenevalt ülikoolid, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi.
On väga hea, et kõrgkoolide akadeemilise vabaduse vaimus, mis lubab uurimistöö teemasid ise valida, on teadlastel piisavalt olnud nii isiklikku huvi ja aatelisust kui ka toetavate projektide/rahastuse mahtu, et neid eestluse säilimise teemasid ellu viia. Kuid kas on ka muid eesmärke?
A Le Coqi eksjuht Tarmo Noop on hiljuti tänuväärselt meenutanud tuntud kuldtõde, et raha ei teki maksudest, vaid ettevõtlusest. On välja toodud, et Eesti edukate teadlaste ja olulisemate tööstusharude/ettevõtete teemad kattuvad omavahel vähemgi kui eespool toodud eestluse eesmärgi omadega. Nii riiklike kõrgkoolide kui ka avaliku sektori eelarve tuleb «maksudest», millesuunalist mõtlemist on kõrghariduse rahastuse küsimuses siin-seal näha.
Praeguse kõrgharidusega seoses on vaja vastata mitmele olulisele fundamentaalsele küsimusele, millest peamised on «miks?», «kellele?», «kui palju?», «kui kaua?» ja «kuidas?». Küsimus «miks?» sai põgusalt kajastatud ülalpool: eestluse säilimiseks, haritlaskonna hoidmiseks ja tugevaks riigiks. Tugev ja tark majandus ja rahvusvaheline ärikeskkond aitab kaasa nii kahele esimesele kui ka meie kõigi heaolule ja julgeolekule. Tugev majandus, tugev riik. Terve keha, terve vaim.
Küsimuse «kui palju?» juures ainult paar mõtet. Kui palju on meil kõrgharituid tarvis? Targa majanduse jaoks kahtlemata mida rohkem, seda parem. 90ndatel inseneriks õppides oli üliõpilasi poole vähem, kuid rahvaarv natuke suurem kui praegu, suurte heaoluriikide hulka me senisega jõudnud ei ole. Haridusvaldkonna arengukava 2035 sätestab sarnaselt teiste riikidega oodatavaks kõrgharitute pikaajaliseks eesmärgiks 50 protsenti 30–34-aastaste hulgas. Uus aeg, uued töökohad, uued töötamisviisid nõuavad kõrgharituid; kui on nõudlust ja vajadust õppida, siis tuleb õppida.
Uus aeg, uued töökohad, uued töötamisviisid nõuavad kõrgharituid; kui on nõudlust ja vajadust õppida, siis tuleb õppida.
Kui 90ndatel oli bakalaureusetaseme kõrgkooliõpingute ajal põhirõhk erialateadmiste omandamisel, siis tänapäeval üldpädevustel: õpitakse esinemist, suhtlemist, meeskonnatööd, analüüsima. Kõik üldpädevused on kippunud muutunud maailma (sh sotsiaalmeedia) ajastul vähenema ja moonduma. Mainitud vundamendi kõrval jõutakse otsest lisaväärtust toetava erialaõppeni sageli hilisemates staadiumites või praktilisemates koolides – praktilistel erialadel ning magistriõppe ja elukestva õppe raames, mille eesmärke tuleb seada ja väärtustada järjest rohkem.
Õpe kestab kaua (3 + 2 aastat), doktoriõppe puhul veelgi enam. Õpingute ajal töötatakse, et saada kogemusi ja katta (elamis)kulusid. Nõuded elule on tõusnud, elukvaliteeti tugevalt muutvad ja seetõttu ka kallimad elukoht ja liikumisvahend soovitakse saada kiiresti. Täisväärtuslik elu loob aluse eduks ka tööelus. Õpingud võtavad kaua aega ja laenu saamiseks peab olema töökoht või riiklik garantii. Töötavate üliõpilaste arv oli 2010. aastal 40 protsenti, 2013. aasta haridusreformi ajal 50 protsenti ja on nüüdseks tõusnud kahe kolmandikuni. Ainult kohalikke üliõpilasi arvestades on töötamine õpingute kõrval valdav, ulatudes 85 protsendini. Seega kaks kolmandikku üliõpilastest töötab, neist üle viiendiku õpib tasulisel õppekohal.
Õppimise ja töötamise muutunud iseloomu arvestades soosib olukord töötamist. Esmaspäevast reedeni, hommikust õhtuni kestev õppetöö on möödanik. Auditoorne õpe on asendunud individuaalse ja grupitööga. Bakalaureusekraadi saamiseks on vaja saada 180 EAP, mis on jagatud kolme aasta peale. 1 EAP sisaldab ca kuus kuni kaheksa tundi auditoorset tööd ehk 180 EAP x 8 h = 1440 tundi, mis on ca üheksa täiskuud auditoorset tööd kolmeaastasel perioodil.
Kaks kolmandikku üliõpilastest töötab, neist üle viiendiku õpib tasulisel õppekohal.
Õpingute ajal töötamise põhjuseid ja mastaapsust vaadates õppurid sellest ei loobu. Teades, et kõrgharidus tõstab sissetulekut ja tasuline õpe efektiivsust (sh paremast keskendumisest tulenevat kiiremat õpingute läbimist ja vähem katkestamisi), on osaliselt tasuline õpe igati mõistlik nii õppurile kui ka riigile. Sobivate laenusüsteemide korral veelgi rohkem. On kogemust, et praegust kõrghariduse omandamist saab efektiivsemaks muuta ning igasugu eelised, nagu tasuta õpe, majutussoodustused ja stipendium, ei taga tingimata õpingutele keskendumist ega paremaid tulemusi või kiiremat läbimist. Puudu on analüüsist, kuidas mõjutab õppemaksu puudumine, stipendium, õppe kestus jne hilisemat edukust.
Küsimuse «kui kaua?» teemat võib alustada esimestest kõrghariduse tasemetest. Praegu on rahastuse teema fookuses tasemeõpe, kus eelistatakse, et esmane eestikeelne bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraad oleks tasuta. Tulevikku silmas pidades kasvab märgatavalt elukestev õpe, mille osakaal saab suuremaks kui tasemeõppe osakaal lähema kümnendi jooksul, kohe, kui sobilik raamistik on olemas ja antud aega omaks võtta. Bakalaureuse- ja magistrijärku elukestvat õpet toetavad mikrokraadid, doktoriõppe järel aset leidev postdoktorantuur.
Miks ainult eestikeelse õppe toetamine? Meil on riigi toimimiseks vajalikke erialasid, kus napib nii kohalikke õppejõude kui ka õppureid. Kas need erialad liigutame Eestist välja välismaale? Tugeva majanduse jaoks on vaja rahvusvahelistuda, samuti tugeva kõrghariduse jaoks. Liigne enesekesksus viib meid tagasi naturaalmajapidamiseni. Gustav Suitsu «olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks» on meid edukalt juhtinud rohkem kui sajandi. Ei ole veenvaid argumente sellest globaalse majanduse kontekstis loobumiseks: me ei suuda ennast ise toita ega enamikku asju ise toota, paljuski oleme paremal juhul osa ahelast. Eesti ettevõtted vajavad suurepäraseid talente ja arendusi, millest tulenevad tööjõuturu vajadused. Kui meil on vaja mõnda õpet, mida ei suuda ise pakkuda, siis tuleb saata kas meie inimesed välismaale või sealsed talendid siia tuua. Rahvusvahelistumine tõstab õppe kvaliteeti ja konkurentsivõimet, hariduse eksporti ja annab suure mõju kohalikule majandusele.
Kui kutsekoolid annavad rakenduskõrgharidust, rakenduskõrgkoolid kutseharidust ja ülikoolid liiguvad rakenduslikkuse suunas, siis Euroopas tugev rakenduskõrgharidus on meil ähmastumas.
Küsimus «kuidas?». Ülikoolide kultuuri ja haritlaskonna säilimise kõrval on teine suur eesmärk tööjõuturu varustamine talentidega, mistõttu on Eesti kõrgharidusmaastik loodud mitmekesisena, kus teist eesmärki täidavad rakenduskõrgkoolid, mida ei saa unustada. Rakenduslikuks loodud rakenduskõrgkoolid on riiklikest strateegiatest välja jäämas (vt nt «Tark ja tegus Eesti 2035»). Selle üks põhjus on, et kui kutsekoolid annavad rakenduskõrgharidust, rakenduskõrgkoolid kutseharidust ja ülikoolid liiguvad rakenduslikkuse suunas, siis Euroopas tugev rakenduskõrgharidus on meil ähmastumas.
Rakenduskõrghariduse kõrval on ebapiisavalt tähelepanu saanud ka erakõrgkoolid. Niikaua kui meil teadus- ja õpperessursse napib – siinkohal siis inimressurssi rahalise ressurssi kõrval –, ei taga riigi ellu kutsutud koolid kõiki ühiskonna ja tööturu vajadusi (ei erialade ega ka regionaalsuse poolest) ning erakõrgkoolid teenivad avalikku huvi, tehes seda sageli odavamalt kui riiklikud koolid. Seega tuleb ka erakõrgkoole kaasata suurde pilti, nii nagu see on muudes valdkondades tavaline.
Kõrghariduse rahastamise teemal on puudu esmane, kõrghariduse tuleviku konteksti arvestamine. Samuti vaadatakse ainult üksikuid perspektiive, kuid hoopis rohkem on vaja vaadata suurt pilti. Andme- ja tõenduspõhine kõrghariduse tuleviku ja rahastuse analüüs on pooleli, Arenguseire Keskus on teinud tänuväärset tööd teemaga alustamisel. Praegu on analüüsitud riigi seisukohalt rahalisi ja kvantitatiivseid aspekte, millele järgmisena oleks vaja lisada teiste perspektiivide mõjuanalüüsi ja kvalitatiivseid aspekte.
Kokkuvõtvalt: gustavsuitsulikult on kõrghariduse roll nii rahvusriigi säilimine kui ka Eesti ja maailma tugevdamine ning parendamine talentidega varustamise ja arendamise kaudu. Pakutav lahendus peab arvestama kõigi osaliste heaoluga, eriti riigi, tööandjate ja üliõpilaste omaga ega tohi piirduda ainult ühekülgse majandusliku lähenemisega. Läbi riigi ja tööandjate heaolu paraneb kõrgkoolide olukord. Tänane õppe olemus, kõrgharitute maht jne soosib õpingute kõrval töötamist, mille vastu ei ole mõtet võidelda, vaid sellega tuleks rahastuses arvestada. Suurem kõrgharitute hulk nõuab ülikoolide kultuuriliste ning alus- ja fundamentaalvaldkondade kõrval suuremat osakaalu rakenduslikule haridusele. Piiratud ressursside ja katmata valdkondade juures peame oskama olla efektiivsed, kaasates kõiki kõrgkoole ja rahvusvahelisi ressursse. Lahendus, mis arvestab üliõpilaste huvidega, toetab elukestvat õpet ja arvestab laiema hulga osapoolte huvidega, on haridusosak/vautšer, mis kataks nt nii 3+2-õppe kui ka elukestva õppe osana mitme mikrokraadi läbimise olenemata kõrgkooli asukohast ja omandivormist.
Autor tänab Paide arvamusfestivali osalejaid ja paneliste olulistele teemadele keskendumast ja teisi kaasa mõtlema innustamast.
27.08.2022: Äripäeva raadio: Töötaja õpinguid tuleks vaadata investeeringuna
19.08.2022: Toimus virtuaalkohtumine Kanazawa Ülikooliga
10.08.2022: Digital Economy Promotion Agency delegatsioon Taimaalt külastas Ülemiste linnakut
29.07.2022: Virtuaalpraktika – edukas lahendus nii ettevõttele kui ka tudengile
07.07.2022: Rektor Mait Rungi: Kriisist ja taastumisest sektoriaalselt - rohujuuretasemel ja andmepõhiselt
29.06.2022: Valmis ülevaade majandussektorite dünaamikast
21.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
20.06.2022: EEK aasta õppejõud 2022 on Kristjan Liivamägi
20.06.2022: Selgusid Ülo Pärnitsa stipendiumi saajad
18.06.2022: Lõpetas Cleveroni Akadeemia esimene lend
13.06.2022: EEK Mainor ettevõtlusmooduli juht Janek Popell külastas Vilniuse Rakendusteaduste Ülikooli ERASMUS+ personali õpirände raames
10.06.2022: Tasuline kõrgharidus: imerohi või utoopia
27.05.2022: Eesti erakõrgkoolid soovivad ebavõrdsuse vähendamiseks riigiabi
23.05.2022: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor e-kursus „Strateegiline juhtimine“ tunnistati e-kursuse kvaliteedimärgi vääriliseks
18.05.2022: Riigikogu kultuurikomisjonis arutati kõrghariduse rahastamisvalikuid
13.05.2022: Eesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor allkirjastasid koostööleppe
09.05.2022: Kõrgkoolide erarahastuse kasutamata võimalused
27.04.2022: Cleveroni akadeemia esimene lend toob tööturule isejuhtivate autode spetsialistid
18.04.2022: Rahvusvaheline koostööprojekt pakub võimaluse aktiivsetele tudengitele.
12.04.2022: Uudis robootikahuvilistele – alanud on uus vastuvõtt Cleveroni Akadeemiasse
31.03.2022: Tööpakkumine: Avatud Kõrgkooli koordinator
30.03.2022: EEK Mainor osales rahvusvahelisel rakenduskõrgkoolide konverentsil
29.03.2022: Joakim Helenius - videosalvestus inglisekeelsest loengust
17.03.2022: Robootikatudeng Helena Jäe meenutab: olime pool aastat õppinud, kui saime endale ümberehitamiseks ATV-d
16.03.2022: Külalislahkuse sektor vajab häid tegijaid
15.03.2022: Technopolis Business Breakfast esitleb: Margo Loor – Mida ootab oma juhilt uue aja talent?
14.03.2022: Eesti ja Jaapani tudengid mõtlesid kaasa Ülemiste City tuleviku teemal
03.03.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
28.02.2022: Kogume kooli sünnipäevaks 30 miljonit sammu!
15.02.2022: Turunduse tudengid valisid parimaid õpilasfirmasid
15.02.2022: Stipendium magistrantidele 2022/2023 õppeaastaks Prantsusmaale
09.02.2022: Tööpakkumine: Robootika erialajuht (Cleveroni akadeemia)
01.02.2022: EEK Mainor alustab esimeste mikrokraadi programmidega
01.02.2022: EEK Mainor õppejõud Kristjan Liivamägi tunnustati tiitliga „Aasta investor 2022“
26.01.2022: Tööpakkumine: Õppekonsultant (Tallinna õppekeskus)
24.01.2022: 100 vaba praktikakohta: #Road Trip to Ülemiste City Hub
21.01.2022: Sul on lennukas äriidee, aga sa ei oska sellega midagi peale hakata?
14.01.2022: 2021. aastal toimunud ettevõtlus- ja innovatsioonikonverentsi materjalid
11.01.2022: Äripäeva raadio: Rahatarkus tuleb finantsjuhtimist õppides
10.01.2022: Ülikoolid ja ettevõtted: läbimõeldud koostööst tõhusama ja kasumlikuma ettevõtluseni
06.01.2022: Maineka USA eksperdi soovitus: just nüüd on just õige aeg sukelduda ettevõtlusesse!

Üliõpilasele

Sisenemine

Sisenemine

2023

2022

2021

2020