Haridus- ja Teadusministeeriumi ning õppeasutustega koostöös läbi viidud uuring "Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides" uuris ingliskeelsete õppekavade avamise motiive ja vastuvõtutingimusi, õppetasusid ning õppimist ja õpetamist puudutavaid teemasid. Lisaks vaadeldi välisüliõpilaste töö- ja praktikavõimalusi ning tugisüsteeme. Olukorra kaardistamise ja probleemkohtadele tähelepanu juhtimise kõrval loetletakse uuringus üles ka terve rida kõrgkoolide poolt juba rakendatavaid ning järgimist väärivaid algatusi. Hindamises osalemine oli kõrgkoolidele vabatahtlik, uuringust võttis osa kuus kõrgkooli s.h ka Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.
Archimedese Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) tutvustas sel nädalal välisüliõpilaste õppimise ja õpetamise teemalise hindamise tulemusi, millest nähtub, et kuigi Eesti kõrgkoolides õppivad välisüliõpilased soovivad leida endale rakendust Eesti tööturul, jääb neist paljude potentsiaal Eesti ühiskonna jaoks kasutamata.
EKKA juhataja Heli Mattisen märkis, et nagu ka Eesti üliõpilaste seas, on välisüliõpilaste hulgas erineva motivatsiooni ja võimekusega õppijaid. "Targa riigina peaksime püüdma parimaid välisüliõpilasi Eestiga siduda, pakkudes siin eneseteostusvõimalusi või nähes neid Eesti kultuuri ja hariduse saadikutena laias maailmas. Sellest sündiv kasu kataks mitmekordselt nende õpetamise kulud," ütles Mattisen.
Targa riigina peaksime püüdma parimaid välisüliõpilasi Eestiga siduda, pakkudes siin eneseteostusvõimalusi või nähes neid Eesti kultuuri ja hariduse saadikutena laias maailmas. Sellest sündiv kasu kataks mitmekordselt nende õpetamise kulud," on EKKA juhataja Heli Mattisen kindel.
Väärtuslik potentsiaal kasutamata
Eesti kõrgkoolide eneseanalüüsidest ja intervjuudest selgub, et mõned koolid ei tunnetata rahvusvaheliste õppekavadega seoses vajadust koolitada tööjõudu Eesti tööturule. Ehk just seetõttu ei ole piisavalt tähelepanu pööratud välisüliõpilaste eesti keele oskuse arendamisele, mis omakorda takistab praktika- ja hiljem töökoha leidmist. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor tegevjuht Kristjan Oadi sõnul on Eestis kõrghariduse saanud, keele ära õppinud ja siin kõrget lisaväärtust loov endine välisüliõpilane ning nüüdne haritud spetsialist kingitus meie majandusele: “Uue koalitsiooni plaan rahvusvahelist koostööd ja üliõpilaste liikumist piirata mõjub riigi majandusele ja ka mainele pikaajaliselt hävitavalt,” sõnab Oad. “Meil on praegu kriitiline tööjõupuudus. Kui välisüliõpilased on nõus siia oma raha eest tulema, keelt ja kultuuri õppima ning töö leidma, mis ka siinset elu edendab, siis seda peab soodustama, mitte takistama,” on Oad veendunud. on ingliskeelse õppe juures kohustuslik eesti keele õpe ning seda suurendatakse lähiajal veelgi.
Uuringu tulemustest selgub, et välisüliõpilased on Eestis õppimisega üldiselt rahul. Nende väljalangevus on oluliselt madalam kui kohalikel tudengitel ning osalus rahvusvahelises õpirändes kõrgem. Nii Eesti õppejõud kui ka üliõpilased kinnitasid intervjuudel, et mitmekultuuriline õppekeskkond on nende hinnangul oluliselt parandanud arutelude taset ja õppe kvaliteeti. Välisüliõpilaste probleemid on seotud pigem kõrgkoolivälise keskkonnaga, milleks on puudulik ingliskeelne esmatasandi arstiabi, majutusvõimaluste kesisus, aga ka vähesed võimalused sideme loomiseks siinse kogukonnaga.
Iga tundeng ei peakski siia jääma
Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on nende kõrgkooli peamine eesmärk ingliskeelse õppe pakkumisel ja välistudengite siia toomisel olnud rahvusvahelise kvaliteetse õpikeskkonna loomine. "Meil on hea meel tõdeda, et see on õnnestunud. Võtame välistudengeid konkursiga ja loome nii ka erialadel, kus Eesti õppijaid on vähe, tugeva akadeemilise kogukonna," tutvustas ta.
"Rääkides tööturust, siis meil on mitmed õppekavad, kus juba täna jäävad rohkem kui pooled välistudengid Eestisse tööle. Samas, kõigil õppekavadel pole mõistlik seda eesmärgiks seada. Mitteakadeemilise eluga seotud tugi on tõesti tähtis, oleme ühiselt Tartu linnaga siin juba tööd alustanud. Kindlasti on vajalik, et ka riik seda tegevust toetaks," möönis Valk.
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan Enn Listra tõdes, et strateegilise hinnangu sellele, kuivõrd oluline on inglise keel kõrghariduses, annavad edetabelid. "Näiteks Läti kõrgkoolid neist peaaegu puuduvad. Mõistetavatel põhjustel on just seal võõrkeeli kõige ebasobivamaks peetud. Kasu ingliskeelsest õppest ei ole aga ainult kaudne. Välisriikidest pärinevate ja meie oma tudengite koosõppimine on kodumaise kõrghariduse tõenäoliselt üks olulisemaid panuseid meie majanduse pikaajalisse arengusse – tudengid saavad rahvusvahelise koostöö kogemuse ilma Eestist lahkumata," ütles Listra. "Tasulise õppe kaudu toimuvast haridusekspordist tulenevale tulule lisaks peame tegema kõik, et osa neist, aga veel enam tasuta õppijaist, jääksid edendama Eesti majandust," lisas ta.
tegevjuht Kristjan Oadi sõnul kinnitavad nii Tööandjate Keskliit kui viimane Eesti inimarengu aruanne välisüliõpilaste ja nende Eestisse jäämise vastu suurt vajadust.
Kui tahame pidada jätkusuutlikku riiki, ei piisa sellest, kui ainult Soome läinud eestlased tagasi tulevad. Vajame ka juhitud ja nutikat sisserännet. Kõrgharidus on selleks üks paremaid viise,” on Mainori tegevjuht Kristjan Oad veendunud.
Kokkuvõtet uuringust saad lugeda siit:
ekka.archimedes.ee/Valisyliopilaste_aruanne
Refereeritud:
http://www.pealinn.ee/valisuliopilaste-potentsiaal-jaab-eesti-jaoks-kasutamata
