Kõrgkoolid kaasavad üha enam külalisõppejõude, et muuta õppetegevus praktilisemaks ning reaalset elu peegeldavaks. Mis aga paneb töötavat spetsialisti kõrgkoolis õpetama?

EASi ja KredExi ühendasutuse e-residentsuse äriarenduse tiimijuht Ülane Vilumetsa sõnul on kõrgkoolis õpetamine tema hobi. “Minu ema oli õpetaja ning noorena soovisin õpetajaks saada. Seega on veidi loogiline, et ma otsapidi ikkagi ka selle ameti juurde jõudsin. Kunagi kutsuti mind andma ühe aine raames praktilisi ülesandepüstitusi, millest tänaseks on saanud 13 aastat õppejõuametit,” sõnas Vilumets, kes on Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor ettevõtluse lektor.

Tarkvaraarendusettevõtte Trinidad Wisemani UX/UI disainer Nursultan Baruni ajendas kõrgkooli õppejõuks minema enda positiivne kogemus üliõpilasena. “Kui omandasin EKAs magistrikraadi, siis enamus õppejõududest olid töötavad praktikud. See oli väga inspireeriv ning õppisin neilt palju. Nüüd soovin ise üliõpilastele sama pakkuda,” lausus Barun, kes samuti õpetab EEK Mainoris.

“Igal aastal kaasame õppetegevusse 200-300 külalisõppejõudu, et rikastada õpetamist kaasaegsete ja praktiliste näidetega reaalsest elust. Kaasame kõigi õpetatavate erialade esindajaid, kuid eriti oodatud on IT valdkonna eksperdid,” lausus Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppeprorektor Ly Hõbe. Ta lisas, et põhjuseid külalisõppejõuks tulla on erinevaid, kuid paljude puhul on selleks võimalus jagada oma teadmisi suurema hulga inimestega kui ainult oma meeskond ja kasvatades järeltulevat põlvkonda anda midagi ühiskonnale tagasi. 

Praktikud loovad seose õpiku ning päriselu vahel

Nii Barun kui Vilumets usuvad, et spetsialistidest õppejõud aitavad üliõpilastel paremini mõista, kuidas õpitud teadmisi professionaalses elus rakendada ning milliseid lähenemisi, tööriistu ja meetodeid tööturul enim kasutatakse. “Tööturuga igapäevaselt kokku puutuvatel praktikutel on hea ülevaade turuolukorrast. Teadmiste edasiandmine üliõpilastele annab üliõpilastele hea ülevaate turu nõudlusest ja klientide vajadustest, saades seeläbi ka eelise tööturule sisenedes,” usub Trinidad Wisemani UX/UI disainer. Samuti aitab see luua vajaliku võrgustiku, praktikavõimalusi või ühiseid koostööprojekte.

Vilumets lisas, et tihtilugu jäävad ained kõrgkoolides liialt teoreetiliseks. “Samavõrd olulised kui teoreetilised teadmised, on ka oskus neid päriselus rakendada. Kui jääda ainult kõrgkooli piiridesse, siis kipub see olema hästi idealistlik ja lihtsustatud maailmapilt. Reaalne elu on niivõrd palju komplekssem kui õpikus. Ja selleks kõigeks tuleb üliõpilasi ka ette valmistada,” kirjeldas EASi ja KredExi ühendasutuse e-residentsuse äriarenduse tiimijuht. 

Õpetamine aitab endal areneda

Nursultan Barun usub, et praktikutest õppejõudude käe all õppimisest ei võida ainult õppurid ja kõrgkool, vaid ka praktikud ise. “Tänapäeval on meie tähelepanuvõime lühem kui kunagi varem. Õppejõuna töötades peab pidevalt leidma uusi tehnikaid, kuidas loengus huvi hoida ehk pean ka ise pidevalt arenema. Õpetada disainipraktikaid väga erinevate elualade inimestele on paras väljakutse. See sunnib liikuma mugavustsoonist välja,” kirjeldas Barun. Lisaks sellele on õppejõu amet teinud Baruni oskuslikumaks avalikus esinemises ning tugevdanud empaatiavõimet. 

Ülane Vilumets nõustus, et kõige rohkem rikastavad teda ennast üliõpilastelt saadud lood ja elulised näited. “Iga järgmine loeng või kursus saab kasutada eelmistelt üliõpilastelt saadud näiteid ning need õppestsenaariumitesse lisada. Samuti aitab see endal vaimu värskena hoida. Pidevalt loed ja uurid, et olla kursis viimaste arengutega oma valdkonnas. Õpetamine ei lase laisaks minna,” naljatles Vilumets. 

EEK Mainor õppeprorektor on veendunud, et auditooriumis toimuv arutelu, kogemuste vahetus ning saadav tagasiside paneb ilmselt ka nii mõnegi spetsialisti vaatama oma valdkonda uue pilguga ja toob vaheldust igapäevasesse rutiini. “Olles ise mõni aasta enne kõrgkooli täiskohaga tööle asumist külalisõppejõu rollis olnud, siis julgustan kõiki end külalisõppejõuna välja pakkuma või vastavat koostööpakkumist vastu võtma. Lisaks sissevaatele kõrgharidusse arendab lektoriroll ka esinemise ja õpetamise oskust, mida paljudel on vaja ka igapäevatöös,” julgustas Ly Hõbe. 

Ülane Vilumets möönis, et haridus on üks valdkond, kus kõik paistavad teadvat, mis haridussüsteemi ja õpetamisega valesti on. “Kõigil tundub olevat arvamus, kuidas peaks ükskõik millises kooliastmes õpetama. Siinkohal teen ettepaneku tulla ja tõestada, et päriselt suudetakse luua kursus, mis on samaaegsel praktiline, tänapäevane ja kaasahaarav ning sisustatud erinevate tegevuste ja meetoditega, mis soodustavad materjali omandamist ja edendavad dialoogi,” selgitas Vilumets.