Smart Machines and Systems at the Service of Mankind: Jaan Raik – „Miks Eesti ei saa jääda kiibitööstuseta tehnoloogiaturu osaliseks“

Jaan Raik on Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) arvutisüsteemide instituudi täisprofessor tenuuris ja usaldusväärsete arvutisüsteemide keskuse juhataja. Ta omandas TalTechist inseneriteaduste magistri- ja doktorikraadi vastavalt 1997. ja 2001. aastal. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad mitmeid elektrotehnika valdkondi ja arvutiteaduse suundi, sealhulgas tehisintellekti kiipide töökindlus, testimine, funktsionaalne verifitseerimine, elektroonikasüsteemide tõrketaluvus ja turvalisus ning uued arvutiarhitektuurid.

Konverentsil rääkis ta teemal „Miks Eesti ei saa jääda kiibitööstuseta tehnoloogiaturu osaliseks“.

Prof Raik alustas oma ettekannet selgitusega, mis on kiip. Lihtsamalt öeldes on see integraallülitus, mis on paigutatud pooljuhtplaadile. Esimene kiip töötati välja juba 1959. aastal ja tänapäeval leidub neid kõikvõimalikes tehnoloogilistes toodetes või vidinates. Ta tõstatas ka küsimuse, miks peaks Eesti looma oma kiibitööstuse, eriti kui arvestada, et valukoja ehitamine on nii kallis, ja mida peaks Eesti tegema, et saada kõrgtehnoloogiaturu osaliseks.

Nendele küsimustele vastuste leidmiseks tutvustas esineja nüüdisaegse kiibi arendusprotsessi. Ta selgitas, et Eestis on mitu ettevõtet, mis on täielikult omandanud frontend-disaini oskused; backend-disaini jaoks vajalikud seadmed on aga veel enamasti kättesaamatud. Esineja sõnul toodetakse üleilmastumise tõttu enamik kiipidest Aasias. Tegelikult toodetakse rohkem kui 50% maailma kiipidest Taiwanis TSMC-s. Tuleb siiski teada, et enamik kiibifirmasid on oma tehaseta ettevõtted. Nende hulka kuuluvad NVIDIA, AMD, Qualcomm ja Apple, ütles prof Raik. Ainsad erandid on Samsung ja Intel, millel on tipptasemel valukojad. Pärast mitmeid riistvara turvalisuse ja COVIDi-aegseid kiipide tarnekriise on hakatud liikuma deglobaliseerimise suunas. ELi kiibimäärus hõlmab ideed luua Dresdenisse TSMC tehas, kuid see üksi ei lahendaks probleemi. Siinkohal on tõeline väljakutse kvalifitseeritud tööjõu leidmine – Euroopa vajaks 8000–50 000 kiibiinseneri. Eesti mastaabis tähendaks see umbes 150 uue kiibiinseneri lisandumist riiki.

Esineja märkis, et Eesti peaks oma kiibitööstuse loomisega edasi liikuma, keskendudes tehaseta kiibiettevõtete sektorile. See on vältimatu ja tegelikult oleme üsna heas olukorras, sest olemas on juba paljud tehnoloogiaettevõtted, mis on alustanud oma rakendusspetsiifiliste integraallülituste (ASIC) rakendamist, ning mõned head analoogpõhised kiibifirmad nagu ChipHW ja Analoogdisaini AS. See kõlab Raigi arvates hästi, kuid paljude Eesti ettevõtete jaoks esineb siiski mitmeid takistusi. Nimelt ei tooda nad kiipe ning neil puuduvad intellektuaalomand, juurdepääs elektroonilise projekteerimise automatiseerimisele ja rahalistele vahenditele ning teadmised masstootmistehnoloogiatest.

Kuidas saaks neid takistusi ületada? Eesti võiks osaleda ulatusliku pooljuhtide väärtusahela paljudes lülides. Võiksime panustada – ja juba panustamegi – intellektuaalomandi ja elektroonilise projekteerimise automatiseerimise vahendite arendamisse, samuti backend-arendusse, trükkplaatide disaini või lõpptoote loomisesse. Eesti ettevõtted saavad ka siseneda kiibitootjate valmistatud kiipide testimise, verifitseerimise ja pakendamise (outsourced semiconductor assembly and test – OSAT) valdkonda.

Eesti väiksuse tõttu ei saa meil kunagi olla kiibitehaseid või integraallülituste tootjaid. Selleks pole ka vajadust. Ometi peaksime toetama üleminekut disainifirmadelt (mis tegelevad alltöövõtuga) tehasteta kiibiettevõtetele (kellel on oma intellektuaalomand). Hea uudis on see, et nädal tagasi esitati Brüsselile ettepanek luua Eestisse kiipide kompetentsikeskus. Keskuse nimi on KIIP ja see hakkab muu hulgas pakkuma konsultatsioone ja teenuseid kiipide valdkonnas alustavatele Eesti idufirmadele ja ettevõtetele ning teistele Euroopa võrgustiku kompetentsikeskustele.

Teema lõpetuseks tõi esineja välja, et Eesti on alates 1990. aastatest olnud kiipidealase teadustöö vallas üsna edukas. TalTech teeb aastas umbes 1–2 kiipide arenduse projekti ja tape-outi– viimase kaheksa aasta jooksul on tehtud kaheksa ASIC-projekti. Praegu on käimas ka kaks TalTechi juhitavat projekti, TAICHIP ja TIRAMISU, mille eelarve on 6 miljonit eurot ning mis hõlmavad koostööd mitmete suurte kiibifirmade ja ülikoolidega. Täieliku ettekande leiate meie YouTube’i kanalilt. Lisateave on leitav konverentsi koduleheküljel.