Dr Eduard Maron on DocuMentali ja DocuMental Clinicu asutaja. Ta on ka külalisprofessor London Imperial College'i arstiteaduskonnas. Tal on rohkem kui 20 aasta pikkune kliiniline kogemus psühhiaatria ja vaimse tervise valdkonnas, sealjuures töötas ta viis aastat West London Mental Health NHS Trusti Charing Crossi haigla Hammersmithi ja Fulhami vaimse tervise üksuse vastuvõtuosakonna konsultandina. 2016. aastal asutas ta ettevõtte DocuMental ja töötas välja esimese kliiniliste otsuste tegemise toetamise platvormi vaimse tervise jaoks.
Konverentsil rääkis ta teemal „Digitaalne vaimne tervis: praegused saavutused ja probleemid“.
Dr Maron alustas ettekannet meeldetuletusega, et uute andmete kohaselt on igal teisel inimesel mingi vaimse tervise probleem. Sellepärast on väga oluline uurida, kuidas digilahendused võivad aidata vaimse tervise valdkonda edasi arendada.
Järgmisena kirjeldas esineja, kuidas vaimse tervise sektor saab praegu aidata vaimse tervise probleemide puhul ja nentis, et abi on kehvavõitu. Vastuvõtule saamiseks tuleb oodata 4–5 kuud. Spetsialistid kasutavad vanamoodsaid lähenemisviise, mis ei ole eriti tõhusad ja võivad viia puuduliku või vale tulemuseni. Lisaks on patsientide ja spetsialistide vaheline suhtlus jälgimisperioodil katkendlik ja ebapiisav. Kuidas saaks digitehnoloogia seda olukorda parandada? Kuidas saab digitehnoloogia parandada abi kättesaadavust, vaimse tervise hindamise tõhusust ja ravitulemusi?
Dr Maron näeb suurt potentsiaali digisüsteemides, mis aitavad neid olukordi parandada. Tehisintellekti tehnoloogiatel põhinevad süsteemid võivad hõlbustada vaimse tervise probleemide esimeste märkide varajast tuvastamist, mis võib aidata suunata patsiendid kohe alguses õige spetsialisti juurde. Digitehnoloogia võib parandada ka kliinilist töökorraldust seoses otsuste tegemise ja terviseküsimuste hindamisega, aga ka kõige sobivama ja individuaalsema ravimeetodi valimise ning edusammude jälgimise ja õigeaegse sekkumisega. Vestlusrobotid ja digitaalsed fenotüüpimisrakendused võivad täita lüngad spetsialistide ja nõustamist vajavate inimeste vahelises suhtluses.
Teemat edasi arendades mõtiskles esineja telepsühhiaatria tõusude ja mõõnade üle enne ja pärast COVIDit. Psühhiaatrilist ravi kaugteel pakkuvate haiglate arv kasvas (USAs) pärast pandeemiat tohutult. Kas telemeditsiini kaudu pakutavad konsultatsioonid on võrreldavad silmast-silma kohtumisega? Esineja märkis, et videokonverentsi kaudu osutatavate vaimse tervise teenuste tulemused ei erine oluliselt silmast-silma osutatavate teenuste omadest. Seega on need kaks tõepoolest võrreldavad. Dr Maron lisas ka, et telemeditsiin võib aidata kliinilisi hinnanguid parandada, sest tehisintellektipõhised lahendused suudavad kaamera kaudu paremini ära tunda emotsioone, liigutusi ja tundeid, kuna masin ei ole oma tunnete tõttu kallutatud.
Digitaalse fenotüüpimise valdkond võib parandada ka vaimse tervise probleemide hindamist ja äratundmist. Kõik nutiseadmed, mida inimene kaasas kannab, koguvad andmeid nende kandjate kohta. Kõik need kogutud andmed võivad anda aimu inimese vaimse seisundi kohta. Passiivse fenotüüpimise andmete analüüs on siiski veel üsna ebaselge. Neid andmeid saab ka aktiivselt koguda – lühikese küsimustiku kaudu, kui inimene kasutab aktiivselt oma nutitelefoni, või vaimse tervise rakenduste kaudu. Tundub aga, et inimesed ei kasuta erinevatel põhjustel vaimse tervise rakendusi järjepidevalt. Teine oluline nüanss on see, et need rakendused ei ole väga kasulikud, kui neil puudub ühendus spetsialistiga, kes võiks abi pakkuda.
Minnes edasi selle juurde, kuidas digilahendused võivad aidata spetsialiste, tõi esineja kõigepealt välja põhjused, miks praegused vaimse tervise teenused ei suuda patsientidele head ravi pakkuda. Ta märkis ka, et praegused digiloosüsteemid ei ole abiks, vaid muudavad olukorra keerulisemaks. Järgmise sammuna tutvustas dr Maron DocuMentalit, mis pakub vaimse tervishoiu jaoks kõige ulatuslikumat töövoogu täielikult digitaalsete lahenduste kaudu – e-Triage’ist Tele-mentalini ning kliiniliste otsuste ja ravi tugisüsteemist tagasiside ja jälgimise eesmärgil tehtava digitaalse fenotüüpimiseni.
Kokkuvõtteks näitas esineja tehisaru tööd DocuMentali patsiendivoos ning kirjeldas selle funktsioone ja omadusi.
Täieliku ettekande leiate meie YouTube'i kanalilt. Lisateave on leitav konverentsi koduleheküljel.