Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai kõne Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel.

Hea koolipere, head kolleegid Ülemiste linnakust, lugupeetud külalised!

Täna, vaba Eesti sünnipäeva eelõhtul, tunneme rõõmu sellest, mis meil on. Meil on tugev Ülemiste ärilinnak, koos haridusasutuste ja ettevõtetega ning tuhandete talentidega, kes siin kasvavad ja arenevad, hoolimata meid ümbritseva maailma heitlikust staatusest ja kohati tugevatest tõmbetuultest.

Tänaseks tervituseks ettevalmistudes paluti mul rääkida vabariigi aastapäeva tähistamisest tööstuses, kus ma olen veetnud suurema osa oma töisest karjäärist.

Pean tunnistama, et midagi erakorralist seoses Eesti Vabariigi aastapäevaga ei meenunud. Masinad ja protsessid töötasid tavapärases rütmis, oodati riigipühaga seotud lühendatud tööpäeva.

Küll aga meenub mulle üks seik seoses Soome vabariigi aastapäevaga. Aastaid tagasi olin 6. detsembril Ungaris Nokia Komaromi tehases. Meil oli MOR ehk monthly operational review. Koosoleku lõpul ütlesid tehasejuhid, et meil on täna Soome iseseisvuspäev ja olete oodatud õhtuse üritusega ühinema. Õhtul käisime tehase saunas, kusjuures saun oli iga Nokia tehase juures. Laud oli kaetud, rääkisime Eesti ja Soome iseseisvusest, Talvesõjast ja Jätkusõjast. Rääkisin Nokia meestele ka Sinimägede lahingutest Eesti pinnal 1944 ja nende lahingute mõjust Soome iseseisvusele. Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mis Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes saja tuhandel eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks. Nokia kolleegidele oli Sinimägede lahingu info uus. Järgmisel suvel sain samade meeste käest kõne, et nad on Eestisse tulemas ning soovivad käija vaatamas Sinimägede lahingupaika. Sõitsime Sinimägedele ja avaldasime austust. Võtsime langenud kangelaste mälestuseks ka jagatud ringi jaloviina.

Rääkides seda lugu tunnen aukartust meie vabaduse ees. Eesti vabaduse hind on kallis. Meie kohus on seda vabadust hoida ja neid väärtusi väärikalt edasi kanda.

Hea koolipere, sõbrad ja külalised!

Eesti Vabariik tähistab oma 106. aastapäeva. Eesti riik on noorem kui tema vanim elanik, kes tähistas veebruari alguses oma 109. sünnipäeva.

Ka Euroopa riikide peres oleme noor riik, meie kuvand ja positsioon on alles kujunemise faasis. Taasiseseisvumisele järgnenud kiire areng on meid hästi positsioneerinud. Eesti edulood kõnelevad tööstuse kiirest käivitamisest, e-riigi ülesehitamisest, start-up ettevõtluse tugevast arengust ja Euroopa kaitse- ning julgeolekupoliitika eesmärgistamisest.

Selleks, et kindlustada Eesti edulugu ja positiivset kuvandit, peame töötama targalt. Seda nii teadustöös, hariduses, ettevõtluses kui ka riigi tasandil.

Sarnaselt spordiga annab parima tulemuse järjepidev töö oma nõrkade kohtade parandamisega ja tugevate kohtade kindlustamisega.

Ülemiste targal linnakul ja linnaku ettevõtetel, kaasaarvatud meie koolil, on strateegilised eesmärgid kenasti paigas.

Ma loodan siiralt, et realiseerub ka Eesti riigi pikaajaline strateegia „Eesti 2035“. Selle dokumendi kohaselt on Eesti majandus uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Eestis luuakse soodsad tingimused ettevõtluse, teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima ning looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.

Ma soovin kõigile järjepidevust ja sihikindlust oma eesmärkide püstitamisel, meie oma iseseisvas Eesti Vabariigis!

Head Eesti Vabariigi sünnipäeva!