Pr Wan-Jou She on meditsiiniinformaatika ja mobiilse tervisetehnoloogia uurija, kes on spetsialiseerunud pikaajalise leinahäirega inimestele toimetulekuvahendite loomisele. Ta on üle kuue aasta tegelenud meditsiinirakenduste kaasprojekteerimisega ja rõhutab kasutajakeskseid, kättesaadavaid lahendusi. Tema teadustöö koostöös leinaseisundi ja enesetapukatse üleelanute valdkonna ekspertidega viis eri rakenduste väljatöötamiseni, milles kasutati tehisintellekti vahendeid, nt loomuliku keele töötlust. „Elava mälu kodu“ on üks silmapaistvamaid projekte, mis toetab sidemeid kasutajate ja nende surnud lähedaste vahel. Wan-Jou She, kellel on suured kogemused inimese ja arvuti vahelise vastastiktoime vallas, on meditsiinialal teinud uuringuid, mille eesmärk on parandada südamehaiguste ja psüühikahäirete diagnoosimist ja ravi.

Oma ettekandes „Tehisintellektiga täiendatud meditsiinitehnoloogia“ juhtis ta tähelepanu meditsiinitehnoloogia valdkonnas tehisintellekti abil täiendatud projektidele, milles ta on aktiivselt osalenud. Üks näide on seotud leinaravi tehnoloogiaga ja teine meditsiinilise juturobotiga.

Esimene juhtumiuuring „Elava mälu kodu“ keskendub uue psüühikahäirega inimeste aitamisele, mida nimetatakse pikaajaliseks leinahäireks. Siin viidi läbi e-teraapia katseprojekt. Sada osalejat kasutasid ühe kuu jooksul „Elava mälu kodu“ ja täitsid seitsme päeva jooksul päevikut, milles nad pidid mõtisklema oma surnud lähedaste üle. Osalejatel paluti täita ka kolm küsitlusvooru: projekti alguses, ühe nädala ja kuu aja pärast, et hinnata nende leinaseisundit ja enesetapumõtteid. Lisaks muudele tulemustele näitas projekt ka seda, et nende puhul ei ole olemasolevad tehisintellektisüsteemid piisavalt arenenud, et usaldusväärselt tuvastada enesetapumõtteid. Kuid kõneleja täpsustas ka, tehisintellektisüsteemide edasiarendamine äsja avastatud vaimse häirega inimeste abistamiseks on leidnud heldet rahalist toetust.

Ka teine näide on seotud leinaga, kuid siin kasutatakse teistsugust lähenemisviisi. Nimelt töötati välja jälgimis- ja tagasisidesüsteemi rakendus, et koguda teavet ja ennustada, kas leinajal on oht pikaajalise leinahäire või suitsiidimõtete tekkeks. Esineja selgitas, et sisuliselt vastavad kasutajad küsimustele ja saavad vastuseks ettepanekuid. Pr She märkis ka, et üks väga väärtuslik õppetund, mille ta sai, oli see, et n-ö mustast kastist tehisintellekt ei ole siin parim lahendus, sest patsiendid vajavad läbipaistvamat, tõlgendatavat ja põhjendavat süsteemi, et selle antud soovitusi saaks aktsepteerida. Seetõttu otsustas meeskond lisada tehisintellektile selgitava komponendi, mis annaks rohkem teavet selle kohta, kuidas tehisintellekt oma ettepanekuni jõudis.

Teine juhtumiuuring on meditsiiniline juturobot leinajate toetamiseks. Juturobot kasutab suurt keelemudelit ja on kaaslane inimestele, kes on kaotanud lähedase, kirjeldas esineja. Robot võib esindada surnud lähedast või saada leinaja uueks kaaslaseks/sõbraks. Pr She esitles paari tsitaati inimestelt, kes on leidnud juturobotilt tuge ja tundnud, et nad on loonud tõelise suhte tõelise inimesega, mitte masinaga.

Teema lõpetuseks tõi kõneleja ettekande põhjal välja mõned peamised mõtted. Üks olulisemaid neist on see, kas suuri keelemudeleid saab tegelikult meditsiinivaldkonnas rakendada või mitte. Ettekandja märkis, et probleeme tekib ka tulevikus, näiteks küsimus, mis juhtub siis, kui tehisintellekt teeb vea ja patsient saab selle vea tõttu kas soovimatu tulemuse või sureb – kas tehisintellekt saab siis juhtu eest vastutada või langeb vastutus ikkagi arsti õlgadele? Seega toimib tehisintellekt pigem n-ö rusikareeglina ja saab teha ettepanekuid, kuid me ise peame otsustama, kas neid ettepanekuid kasutada või mitte. Meil on võim muuta tulevikku, ütles pr She.

Täielikku arutelu saate vaadata meie YouTube’i kanalil. Lisateavet leiate konverentsi kodulehelt