Rahvusvaheline valitud esindajatest koosnev paneel: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai (Eesti), Nara Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi sotsiaalse andmetöötluse labori dotsent Wan-Jou She (Jaapan), R8 Technologies OÜ tootejuht ja kaasasutaja Ahmet Köse (Eesti) ning Tallinna Tehnikaülikooli tehisintellekti- ja robootikakeskuse juht Kirke Maar (Eesti) arutasid mitmesuguseid küsimusi üldisel teemal „Tehisintellekti revolutsiooni omaksvõtmine: oma koha leidmine uues maailmas“. Arutelu juhtis Johannes Tralla.

Esmalt arutati kliimaneutraalsuse teemat ja tehisintellekti rolli selles. Hr Pedailt küsiti, kas me loome kliimaneutraalset maailma selleks, et anda see üle singulaarsusele. Ta vastas, et on üsna hämmastav mõelda, et neid teemasid arutatakse ühel ja samal ajal, ning naljatas, et kui mõni Isaac Asimovi raamatute ideedest realiseeruks, siis võiksid hr Köse ja R8 laiendada oma tegevust hoonest tervete planeetideni. Pr Maar aga usub, et inimesed teevad tarku otsuseid ja me jätkame kitsa tehisintellektiga ning ei pea oma raske töö vilju ära andma. Hr Köse märkis ka, et lähiaastatel peaksime keskenduma koostööle tehisintellektiga ja andma üle mõned alamprotsessid, et jõuda kiiremini eesmärkideni. Pr She lisas, et kliimaneutraalsuse teema on ka Jaapanis väga oluline ja inimesed on sellega üldiselt hästi kursis.

Järgmisena arutati, kas tehisintellekti tuleks reguleerida või mitte. Kas regulatsioonist oleks abi või pärsiks see hoopis innovatsiooni? Pr Maar vastas, et EL-is võetakse kindlasti vastu tehisintellekti käsitlevad eeskirjad, võib-olla juba 2024. aasta esimeses kvartalis. Ta selgitas ka, et kuigi eeskirjad suurendavad tehisintellekti usaldusväärsust ja läbipaistvust, aeglustavad need samas innovatsiooni, mis on mõnevõrra murettekitav. Hr Pedai lisas mõned mõtted ettevõtluse vaatenurgast ja märkis, et ettevõtjad võtavad alati riske ja maksavad nende eest oma kapitaliga, mistõttu on valdkonna reguleerimine alati mõnevõrra valulik, kuid siiski vajalik, et ettevõtted ei ületaks teatavaid piire. Tõde on ilmselt kusagil vahepeal. Hr Köse lisas oma seisukoha, et õnneks ei mõjuta EL-i õigusakt tema ettevõtet, kuna nad ei tegele andmetega, mis kuuluvad isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalasse. Pr She tutvustas Jaapani seisukohti ja ütles, et tehisintellekti kasutamise ja reguleerimise kaks põhiküsimust puudutavad väärteabe levitamist ja autoriõiguste rikkumist.

Reguleerimisteema järel asus paneel arutama võimalust lisada tehisintellektile moraalne kompass. Hr Pedai pakkus välja, et praegu on ideaalne aeg nende küsimuste üle järele mõelda, sest tehisintellekti arendamise protsess on veel meie kontrolli all. Hr Köse lisas, et R8techis hoolitsetakse ka selle eest, et lahendused vastaksid eeskirjadele. Arutelu liikus edasi küsimusele, mis juhtub meiega, kui tehisintellekt võtab kontrolli üle ja otsustab näiteks energiasäästule ise piire seada. Nii pr Maar kui ka hr Köse vastasid, et tehisintellekti eesmärk ei ole inimesi välja tõrjuda ega piirata, sest see töötaks alati inimese järelevalve ja kontrolli all. Tulles tagasi tehisintellekti moraalse kompassi idee juurde, selgitas pr Maar, et suurte keelemudelite teadusuuringud ei ole veel piisavalt kaugele jõudnud. Ta lisas, et võib-olla suudame seletusliku intellektitehnika ja teadmuse esitamise meetodite abil tulevikus õpetada tehisintellekti tegema otsuseid, mis põhinevad kõlbelistel väärtustel. Pr She lisas, et kuna enamik tehisintellekti andmeid põhineb inglise keelel, on siin kallutatus juba sisse ehitatud. Ta märkis, et enne moraalse kompassi loomist tuleks kindlaks määrata, kelle jaoks tehisintellekti süsteem ehitatakse, sest meil ei ole kogu maailma jaoks ühtset moraalset kompassi.

Moraali- ja ühiskonnateemasid edasi arendades küsis moderaator osalejatelt, kas tehisintellektist saab täiuslik kaaslane või hakkavad inimesed lihtsalt reaalsest maailmast irduma, sest pärisinimestega suhtlemine on mõnikord väga väsitav. Pr Maar arvas, et ka selles küsimuses on väga oluline leida tasakaal. Eriti nooremate põlvkondade puhul, sest nad on rohkem harjunud suhtlema eri seadmete ja suhtlusmeedia kaudu. Juturobotitel on oma positiivsed küljed, kuid tuleks veenduda, et neist ei saa inimeste jaoks ainus suhtlusvahend. Hr Pedai lisas, et kuna suurettevõtted kavatsevad tuua turule digiteisikud, võib juhtuda, et mõned inimesed eelistavad vestelda pigem oma teisiku kui pärisinimestega. Hr Köse sõnul on tema jaoks tähtsam tegeleda probleemidega, mis mõjutavad praegu meie igapäevaelu, ja seetõttu oleks kasulikum luua digiteisikuid hoonetele, mitte inimestele. Seoses Jaapani sotsiaalprobleemidega arutas pr She, kas tehisintellekti kasutamine suurendaks üksinduse tunnet või aitaks seda vältida. Ta selgitas, et tegemist on keeruka küsimusega ja vale kasutamine võib anda soovimatuid tulemusi, kuid kindlasti on ka positiivseid tulemusi eakate inimeste jaoks, kes elavad üksi ja saavad võimaluse suhelda juturobotiga.

Järgmisena arutati tehisintellekti võimalikku rolli füüsiliste haiguste diagnoosimisel. Pr Maar vastas, et on tõestatud, et tehisintellekt aitab arstidel paremini diagnoosida melanoomi ja muid nahaprobleeme. Samuti võib tehisintellekt pakkuda kiiremaid röntgenpiltide vastuseid ja võimaldada arstidel keskenduda nn punastele juhtumitele. Hr Köse lisas, et kui me saaksime usaldada nutisõrmuste ja -kellade kogutud teavet, saaks neid andmeid ehk kasutada teatavate terviseprobleemide ennustamiseks. Hr Pedai väitis, et tehisintellekti kasutamine rahvatervise jälgimiseks kindlasti kasvab. Ta väitis, et selleks sobiv tehnoloogia on juba olemas ja ootab kasutuselevõtmist. Pr She kinnitas, et tehisintellekti kasutatakse tervise jälgimiseks ja/või arstide abistamiseks diagnoosimisel. Dilemma seisneb aga selles, et nii patsientidel kui ka arstidel on raske aktsepteerida tehisintellekti soovitusi, sest nendega ei anta selgitusi, ükskõik kui raske on haigus. Hr Köse märkis, et selgitamisvajadus on olemas ka tema töövaldkonnas.

Viimase teema sissejuhatuseks naasis moderaator arutelu algusesse ja küsis, kuidas tehisintellekti kasutuselevõtt eri majandusharudes võib muuta töö ja inimpanuse määratlust. Pr Maar vastas, et ta on optimistlik ja usub, et tehisintellekt vähendab inimeste masinlikke töid ning võimaldab inimestel rohkem keskenduda lastele, juhtimisoskustele ja muudele inimlikele ülesannetele. Ka hr Pedai usub, et tehisintellektiga saab teha koostööd, ja tõi näite, et tudengid, kellel on isiklik juhendaja tehisintellekti näol, saavutavad õpingutes tegelikult paremaid tulemusi. Hr Köse väitis, et tehisintellekti abil saab igaüks keskenduda sellele, mida ta kõige paremini oskab; tehisintellekt saab jätkata väikeste kohanduste tegemist ja inimesed saavad keskenduda füüsiliste ülesannete täitmisele. Ka pr She ühines teiste osalejate positiivsete arvamustega ja märkis, et tehisintellekt aitab kõrvaldada korduvad ja üleliigsed ülesanded, mis tavaliselt takistavad inimestel keskenduda loomingulisemale tööle. Lõpetuseks sõnas She, et tõenäoliselt parandab tehisintellekt meie tulevikku, kuid otsustama ja tegutsema jäävad ikkagi inimesed.

Täielikku arutelu saate vaadata meie YouTube’i kanalil. Lisateavet leiate konverentsi kodulehelt.