Selles artiklis on esitatud suurepärased ideed, mis pärinevad konverentsil tutvustatud algupärastest teadusuuringutest ja -artiklitest.

Zdenka Konecna, Kari Joenseni ja Jan Budiku uuring „Tehisintellekti kasutuselevõtt ja selle eetilised järelmid“ käsitles mõningaid kõige olulisemaid eetilisi kaalutlusi, mida tuleb arvesse võtta tehisintellekti töövahendite kasutamisel ja neile teabe andmisel. Esineja tutvustas eetilise tehisintellekti loomise raamistikku ja tõi näiteid selle raamistiku alustalade kohta. Nende hulgas on andmeturve ja eraelu puutumatus, läbipaistvus, eetikanormid ning inimõigusi käsitlevad õigusaktid. Esineja märkis, et on äärmiselt oluline, et tehisintellektilahendused oleksid õiglased ja läbipaistvad ning näitaksid, kes ja kuidas kasutab meie kõigi esitatud andmeid.

Uuringu „Tehisintellekti kasutamisvõimalustest teenindussektori sise- ja väliskommunikatsioonis“ autorid Henrijs Kaļķis, Svetlana Kocerova ja Zenija Roja käsitlesid tehisintellekti kasutusvõimalusi kirjalikus suhtluses ja uurisid, kui laialt võiks seda kasutada finantssektori organisatsioonides. Tehisintellekti ohtude ja võimaluste ning töötajate ja tehisintellekti koostöövõimaluste taset hinnati juhtumiuuringus. Tulemused näitasid, et esiteks saab tehisintellekti laialt kasutada nii avalikus kui ka erasektoris, eriti teenindussektoris. See nõuab siiski tarku valikuid ja teadmisi, et tasakaalustada riske ja eetilisi dilemmasid. Teiseks tehti väikese juhtumiuuringu käigus kindlaks valdkonnad, kus tehisintellekti saab kasutada, ning praegu käib töö väiksemate algatuste katsetamise ja rakendamisega. Kolmandaks annab keskne töö nende algatustega ja kogu ettevõtet hõlmavate tõhustusmeetmete väljatöötamine mastaabieelised.

Kolmandas ettekandes „Suured keelemudelid ja küsimuste esitamise kunst“ arutas autor Timo Nevalainen, kuidas ja milliseid küsimusi saab esitada niisugustele programmidele nagu ChatGPT. Ta märkis, et küsimusi on igasuguseid ja seepärast on ka igasuguseid vastuseid. Mõnikord võib halbade küsimuste esitamine ja halbade vastuste saamine siiski viia hea küsimuseni ning viimaks ka vastuse või tulemuseni. Seetõttu peame taas õppima, kuidas õigesti küsida ja oma soove sõnastada.

Neljandas ettekandes „Tehisintellektipõhine 3D-modelleerimine keeruka robootilise täituri arendamiseks“, mille esitasid Sven Maričić ja Dominik Zganec, toodi näiteid selle kohta, kuidas tehisintellekt võiks edendada robotkäte tootmist, ja tutvustati samm-sammult robotkäe detailide 3D-trükkimise järjekorda. Saavutatud eesmärkide hulgas oli 10% lühem tootmisaeg ja 15–20% väiksem materjalikulu. Meeskond jätkab viimase loodud mudeli analüüsimist ja uurib võimalust valmistada sarnaseid robotkäsi plastpudelitest.

Viiendas uuringus „Tehisintellekt kõrghariduses: võõrkeeleõppe kogemused ja arusaamad“ tõstatasid autorid Merilyn Meristo ja Ene Alas küsimuse, kas ChatGPT mõjutab võõrkeeleõpetajate tööd ja kui nii, siis kas selle mõju on positiivne või negatiivne. Esineja märkis ka, et uuringute kohaselt saab ChatGPT-d kasutada liitlasena klassiruumis, kuid põhiküsimus on, kuidas seda teha. Lisaks selgitas ta, et praegu ei saa tulevastele keeleõpetajatele veel selgeid juhtnööre anda, ja enne, kui miski on kindel, tuleb veel palju küsimusi esitada. Samas julgustab ta õpetajaid kaasama õpilasi aruteludesse ja selgitama välja, kus ja kuidas seda programmi kõige paremini kasutada, sest sellest võib olla suur kasu.

Täieliku aruteluga saate tutvuda meie konverentsi kodulehel.